Hea mälu, terav taip ja kiire reageerimisvõime on olulised igal elualal. Nüüd, kus kevad käes ja paljudel eksamid ees, tõuseb aju turgutamise teema veelgi aktuaalsemalt päevakorda.
Vesi, Kreeka pähklid ja nõges turgutavad mälu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Niisiis, mida süüa ja mida juua, et pea hästi võtaks ja mälu ka pingelistel hetkedel alt ei veaks?
Jooge rohkelt värsket vett! Inimene on elektriline olend – kõik meie kehas toimib hüdroelektrienergia baasil. Nii on see ka ajus, kus on vett lausa 80 protsenti. Piisava veejoomisega loome ärksaks ajutööks hea pinnase. Uuringutes on selgunud, et dehüdratsiooni vältimine ja sage veejoomine võib mäluprobleeme tõhusalt vähendada.
Roheline tee sidruniga
Nautige rohelist teed! Roheline tee sisaldab looduslikku antioksüdanti nimega epigallokatehhiin-3-gallaat (EGCG), mis parandab nii kognitiivseid funktsioone kui ka mälu. Kolm tassi orgaanilist rohelist teed päevas on suurepärane võimalus mälu ergutada. Rohelise tee kasutegur tõuseb aga taevasse, kui kombineerite jooki laimi või sidruniga.
Krõbistage pähkleid. Aju toetava toidu puhul pole loodus fantaasiale just palju ruumi jätnud – Kreeka pähkel sarnaneb ajule nagu kaks tilka vett. Olemas on mõlemad ajupoolkerad, nii suuraju kui ka väikeaju ja isegi kurrud ajukoores. Ootuspäraselt sisaldab „ajupähkel” aju tõhusalt toitvaid oomega-3-rasvhappeid. Sööge iga päev peotäis ajupähkleid – teie pea tänab teid!
Turgutage aju C-vitamiiniga. C-vitamiini kõrgem tase veres on otseselt seotud kõrgema IQ-ga. Kaasake oma igapäevastesse smuutidesse ohtralt C-vitamiini sisaldavat astelpaju ja teisi eestimaised marju. Sinnasamasse tasuks lisada suur peotäis värskeid nõgese- või petersellilehti, mis on tunduvalt C-vitamiini-rohkemad kui väsinud apelsinid.
Sööge kiivit ja paprikat! Eriti innukad võiksid kasutusele võtta ka camu camu (kamu-jabotipuu) pulbri – tegu on maailma suurima C-vitamiini-sisaldusega marjaga.
Rohkelt head rasva
Sööge rohkelt häid rasvu. Rasvad moodustavad aju kuivmassist ligi 60 protsenti ja neljandik sellest on omakorda rääsumisele eriti vastuvõtlikud oomega-3-rasvhapped. Tarbige rasvaseid külmaveekalasid, näiteks heeringat ja turska, ja kasutage salatites tšiia-, lina- ja kanepiseemneid, mis sisaldavad peale heade rasvade ka rasvhappeid rääsumise eest kaitsvat E-vitamiini.
Sööge maksa ja muna. Piisava letsitiini olemasolu menüüs annab ajule tugevalt väge juurde! Apteegist letsitiini ostes kontrollige kindlasti, et tegu oleks ilma GMOta tootega.
Ärge maiustage liialt. Suhkrurikkad eined panevad aluse veresuhkru korratustele, mis põhjustavad mäluprobleemide kõrval ka kehakaalu tõusu. Järjest paisuva vööümbermõõduga kaasneb aga omakorda heaks mäluks tähtsa ajuosa – hippokampuse kahanemine.
Võimalusi oma mälu turgutada on palju ja oma äsja ilmunud raamatus „Toida oma tervist” teen muude teemade kõrval pikalt juttu ka aju toetamisest.
MÄLULE HEAD
Kel käsil eksamiteks valmistumine, võiksite parema mälu nimel rohkem tarbida:
vett
pähkleid, eriti Kreeka pähkleid
rohelist teed sidruniga
astelpaju ja teisi marju
nõgest
peterselli
kiivit
paprikat
heeringat
apteegist letsitiini