Järvekaur on üldpildis musta-valgekirju lind: ta selg on valgevöödiline, pea tuhkhall, alakael süsimust, külgkael ja puguala peenetriibuline; tiivad on pealt mustad ja tiivaalused enamjaolt valged nagu alapoolgi. Sügiseses puhkesulestikus on kõik kauriliigid välimuselt kaunis ühtmoodi: tähnilise tumeda üla- ja valge alapoolega. Isased on pisut kopsakamad kui emaslinnud. Häälitsused on järvekauril kaunis mitmekesised, enamasti kuuldub karedat knarr-knorr, mille järgi on ta saanud rahvapärase nime „kakerdaja”; ühe Järvamaa raba nimetuski viitab seal kunagi regulaarselt pesitsenud kauridele. Üks häälitsusi on kajakalaadselt kaikuv aaah-uu, mängulaul vali nukrapoolne vilerida kluuuii-ko kluuuii-ko ...
Eestis on pesitsenud mõlemad kauriliigid, ent punakurk-kauri pole haudelinnuna kohatud juba viimase kolmveerand sajandi kestel. Ka varem kogu Euraasia parasvöötmes levinud järvekauri pesitsusareaali lõunapiir on taandunud kaks- kuni kolmsada kilomeetrit põhja poole – seegi on üks signaale kliima soojenemisest. Eestiski on järvekauri pesitsemine muutunud üliharvaks: eelmisel sajandil kahanes nende pesapaikade hulk kümneni ja nüüd jääb neid pelglikke linde meile pesitsema vaid kuni 4–5 paari. Kunagine pesitsemine Nõva järvedel, Tõhelal ja mitmel sügaval selgeveelisel sisemaa järvel on ammune minevik, tänapäeval jääb mõni harv paar kevadel pidama kusagil inimestest häirimata paikkonnas suurel rabalaukal.
Liigikaaslaste suhtes on kaurid tõredad: peale oma kaasa ei tohi nägemisulatuses olla ühtki teist omasugust – kohe võetakse sisse üles sirutatud noka ja kõverdatud kaelaga tõrjepoos, pistetakse aeg-ajalt nokk vette ning kui see ei aita, on tulemas verine taplus. Kuival maal liiguvad kaurid lausa roomakil, tõugates end edasi kere tagaotsal paiknevate jalgadega. Kere rõhtsalt hoidmiseks nagu lindudel tavapärane kauridel tasakaalu pole; harva ajab mõni kaur end püstakile, suutes nõnda vaid paar sammu teha. Pesa – see on veest ja laukaservalt kogutud taimedest lamend – paikneb otse veepiiril, et pesaomanik ohu ilmnedes saaks end ühe-kahe jalatõukega vette libistada, kus ta kohe sukeldub. Mai lõpul on pesas kaks määrdunud-rohekaskreemikat tumedamustrilist muna, mida hauvad mõlemad vanalinnud.