Antibiootikumiresistentsuse levikuga võitlemiseks on Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO), ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) ning Maailma Loomaterviseorganisatsiooni (OIE) koostöös välja töötatud ülemaailmne antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava. See seab eesmärgiks, et kõik tegevused lähtuksid põhimõttest „Üks tervis”, mis hõlmab nii meditsiini-, veterinaaria-, põllumajandus-, loomakasvatus- kui ka keskkonnavaldkondi.
Kavandatav regulatsioon näeb ette, et veterinaarravimi müügiloa taotlusele tuleb lisada teave resistentsuse tekke ohu ja riski vähendamise meetmete kohta ja sellest tulenevate kasutamise eritingimuste kohta. Ühtlasi on kavas koostada loetelu vaid inimeste raviks mõeldud antibiootikumidest.
Kuigi ka praegu on antibiootikumide määramine ja väljakirjutamine võimalik vaid veterinaararsti pandud diagnoosi alusel, peaks see tulevikus olema veelgi enam põhjendatud, võttes senisest enam arvesse ka laborianalüüsi tulemusi. See tähendab, et haiguse kahtluse korral tuleks esmalt põhjalikumalt uurida selle võimalikke põhjusi, et ravi oleks täpsemalt suunatud just konkreetse haigustekitaja vastu. Eestil ei ole siiani planeeritud luua „Üks tervis” põhimõttest lähtuvat (inimmeditsiin, veterinaaria, keskkond) AMRi tegevuskava. Sotsiaalministeerium on kavandanud koostada eesistumise ajaks koonddokumendi, mis annab ülevaate, kuidas erinevates sektorites teemat käsitletakse.
Praegu käsitleb sotsiaalministeerium AMRi tegevusi „Rahvastiku tervise arengukavas”, Maaeluministeerium on koostanud „Mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava veterinaarmeditsiini valdkonnas 2017–2021”, mis lähinädalatel kinnitatakse. Seejärel saab tegevuskava kõigile kättesaadavaks. Keskkonnaministeerium ei ole AMRi teemaga seni veel kuigi palju tegelenud. „Mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava veterinaarmeditsiini valdkonnas 2017–2021” eesmärk on antibiootikumide vastutustundlik kasutamine põllumajandus- ja lemmikloomadel.
Kokkuvõttes võib öelda, et veterinaarseks otstarbeks minevate ravimite ja ravimsöötade kasutamine peab olema meditsiiniliselt põhjendatud ja nende kasutamine analüüsitav. Tuleb tõsta antibiootikumide kasutamise teadlikkust, mis tähendab koolitusi, nõustamist, teabe levitamist. AMRi seire, teadus- ja rakendusuuringud peavad olema järjepidevad ja riiklikku poliitikat toetavad.