Tulpe kahjustab sagedasti hahkhallitus ja haigestumise vältimiseks soovitatakse taimi mitte lämmastikuga üle väetada ja anda piisavalt kaaliumi. Õige väetise leidmiseks soovitan vaadata riiulit, kus asuvad tomatite ja maitsetaimede väetamiseks mõeldud väetised.
Püsilillede väetamisel tasub meeles pidada, et lämmastikuga pole mõtet väga laiutada, kui soovime, et ei peaks taimi toestama ja haigustega võitlema. Nälga pole neid ka mõtet jätta, seega on tarvis tasakaalustatult väetada. Väetamiseks sobivad kõik rooside ja aialillede pildiga väetised.
Väetamise algusega tuleks pisut oodata, eriti taimedel, millel komme varakult tärgata ja siis tugevama öökülma korral alustada jälle kõike otsast peale. Sellised on roosid ja murtudsüdamed.
Okaspuude väetamine tuleks lükata pisut edasi nagu püsilillede väetaminegi, sest siingi on oht (harilikul kuusel, Kanada kuuse kääbusvormidel jt), et külm kipub noortele võrsetele liiga tegema. Jah, magneesiumsulfaadi veega võib üle käia, kui neil on magneesiumipuudus, sest ilusaks roheliseks muutuvad need pärast seda küll (ergutab fotosünteesi), kuid enne väetamist tuleks kontrollida, et väetis ei sisaldaks lämmastikku, kui tugevad öökülmad pole veel möödas.
Rodode väetamise soovitan lükata aega, kui taimed hakkavad kasvatama uusi noori võrseid, kui te ei kasuta just pikatoimelist väetist.
Suvelillede väetamisel tuleks meeles pidada, et kui soovime rikkalikku õitsemist, ei pääse kuidagi väetamisest. Esmalt soovitan amplitesse ja lillekastidesse lisada pikatoimelist väetist, nagu Osmocote, ja kindlasti väetiselahustega kaasa aidata. Turbast kasvumuld ei sisalda midagi piisavalt ja meil on harjumus taimed tihedalt üksteise kõrvale istutada. Lihtsalt kolm korda rohkem taimi kasvupinnal eeldab ka kolm korda rohkem kastmist ja väetamist. Kastmisprobleemi aitavad vähendada istutusmulda segatud tseoliit, kergkruus, vermikuliit, need seovad vett ja toitaineid ning on nõus neid vajadusel taime juurtele loovutama. Neid vees paisuvaid kastmisgeele ma ise väga ei armasta, kuid needki aitavad taimel põuaga hakkama saada, kuid pikkade sadudega võivad taimed jääda õhupuudusesse.
Kastides ja pottides kasvatatavate maitsetaimede ja köögivilja väetamine on peaaegu sama keeruline nagu suvelillede väetamine. Oht, et taime juured on kuivas mullas ja väetiseveega kastes põletame juured, on väga suur. Lisaks kõhkleb inimene juba niigi, kas toidu kasvatamisel kasutada orgaanilisi või mineraalseid väetisi. Õnneks on tänapäeval kaupluses olemas ka looduslikke väetisi, mis ei sisalda vaid suurt hulka lämmastikku. Tasakaalustatuma koostisega on erinevad huumusväetised ja vihmaussitooted.