Imekindad valmistasid esimesel proovimisel pettumuse

Kui ema tüdines imeabilisteks loodetud küünistega kinnastest, tärkas tütrel tänu põnevale vidinale huvi oma maasikapeenar korda seada. Foto: Erakogu

Läinud talvel, kui rohenäppudel hakkas aiatööde igatsus taas märku andma ja näpud sügelema, levisid sotsiaalmeedias videoklipid küünistega mutikinnastest, mis lubasid aiatööd imelihtsaks teha. Erilistel kinnastel on tugevast plastist küüniseid meenutavad sõrmeotsad, millega peaks olema mugav peenras mulda kobestada, taimedele auke teha või lehti ja kive kokku kraapida.

Vaatad videot ja ahhetad: tõepoolest avaldab nähtu muljet. Kuna Hiina veebipoed pakuvad sarnast toodet paari-kolme euro eest ning postikulu ei küsi, tellisin minagi esimese emotsiooni ajel need kindad endale koju.

Ilmselt on need muti- või mägrakinnasteks kutsutud imekindad praegu juba vähemalt sadades Eesti kodudes, sest hiinlaste hiigelsuure e-kaubamaja Aliexpressi saatmisstatistika põhjal tundub, et Eestisse on neid kindaid maailma riikidest kõige enam saadetud. Minagi valisin sellise toote, mida olid eestlased kõige rohkem tellinud ja maksimaalse viie tärniga kiitnud.

Nüüdseks on mõned agarad eestlased kullasoont haistnud ning osta.ee portaalis ja mujalgi leiab kindapakkujaid mitmeid, mõni neist kinnitab, et tegu originaaltoodetega.

Kuu aega ootamist ja oligi minu pakk postkontoris. Tõin need aprilli keskel koju ja mõnusal päikesepaistelisel õhtul pistsin kätte ning läksin, silm põnevusest säramas, lillepeenart kohendama. Nagu videost meeles, torkasin küünised mulda ning hakkasin rohima ja mulda kobestama. Mõni hetk tööd ja jäin hämmeldunud mõtlema: milles ometi asi? Võimatu oli kinnastega tööd teha. Olen harjunud parema käega umbrohuliblesid välja tõmbama, aga kohmakate küünistega ei õnnestunud see kuidagi. Proovisin siis vasakuga umbrohtu välja tõmmata ja paremaga, millel küünised küljes, mulda kobestada. Nii justkui läks paremini, aga paremakäelisena on töö niipidi kohmakas ja aeglane. Oleks küünised vasaku käe kindal, läinuks ilmselt lihtsamalt. Pealegi oli kevadine muld raske ja kokkuvajunud ning küünistega sõrmedega raske seda kobestada. Olgu, mõtlesin, vahest on suvel lihtsam ja loobusin selleks päevaks.

Aga kes ikka tahab end lolliks ja reklaami õnge tõmmata lasknuks tunnistada. Nii tõmbasin paar päeva hiljem taas kindad kätte ja läksin kasvuhoonesse, kus olin juba nädal varem hargiga mulla ära kobestanud. Jah, seal õnnestus uute kinnastega rohimine-kobestamine palju paremini. Täpselt sama hästi nagu pisikese käsikõplaga. Siis tõmbasin küünisega vao, kuhu redised külvata. Jälle lihtne. Aga nüüd oli vaja külvama hakata ja see ei õnnestu kinnastega kuidagi. Sama moodi oleks ilmselt istutamise ajalgi, augu saab küünistega kaevata küll väga mõnusalt, aga taime potist välja saamisel ja istutamisel läheks nende kinnastega ikka väga kogenud ja tundlikku kätt vaja. Seega käiksid need kindad mul aina kätte ja käest ära.

Proovisin ka kinnastega roosi alt rohida, aga okkad tungisid kindast läbi. Siin on kindlasti põhjuseks asjaolu, et tegu pole originaaltootega, nood peaksid usutavasti okastele vastu, odavad Hiina omad mitte.

Ühesõnaga – kui oleks kindaid enne ostmist proovida saanud, poleks neid ostnud. Nüüd, kui olemas, katsetan veel, ehk leian neile siiski otstarbe. Praegu andsin lastele, neil põnev mütata ja jälle sammuke ses suunas astutud, et lapsed aiatöid tegema meelitada.

Aga muidugi pole mina aiatööde spetsialist, vaid lihtsalt iga päev koduaias nokitseja. Võib-olla on kogenud tegija käes need tõepoolest imeliselt väärtuslikud abivahendid. Eks varsti sajad teised kindaomanikud katsetavad ka.