Kodumaised suurimad köögiviljade purkipanijad Salvest ja Felix plaanivad tänavu põllumeestelt varasemast suuremas koguses köögivilju kokku osta. Kokkulepped koostööpartneritega on sõlmitud ja nüüd jääb loota vaid taimekasvuks soodsale ilmale.
Hoidistajad plaanivad kasvatajatelt tänavu rohkem saaki osta
20. aprill 2017, 12:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Salvest ja Felix soovivad tänavu oma koostööpartneritelt varuda ligi viiendiku võrra enam saaki kui varasematel aastatel.
Põltsamaa Felixi turundusdirektor Marek Viilol räägib, et nende kokkuostetavate köögiviljade hulk on kasvanud igal aastal. Nende aastane Eestist ostetavate köögiviljade vajadus on ligemale 4500 tonni, kõige rohkem varutakse kurki, kõrvitsat, kapsast, kartulit ja punapeeti.
„Kokkuostu vajaduse suurenemine on tulnud peamiselt Eestis müüdavate purgisuppide ning kõrvitsa- ja kurgihoidiste müügist, mis kasvab pidevalt,” seletab Viilol ja pakub, et viimasel ajal on müügi suurenemisele kaasa aidanud lihtsalt avatava purgikaane kasutuselevõtmine.
Felixil on koostööpartnerid, kes on neile köögivilja kasvatanud juba aastaid. „Pikaajalised lepingud on sõlmitud 15 Eesti köögiviljakasvatajaga, kelle puhul hindame nende võimekust kasvatada erinevaid köögivilju ning võimet olla vajadusel valmis panustama ka lisakogustele,” lausub Viilol.
Salvest plaanib sel hooajal Eesti põllumeestelt osta kokku umbes 3500 tonni köögivilju, millest suurema osa moodustavad kurk, kapsas, peet, kartul ja porgand.
Salvesti tegevjuht Lauri Betlem räägib, et suurem osa nende toorainest tuleb umbes 80 kilomeetri raadiusest. „Kui vähegi ilma on ja põllud kvaliteetset saaki annavad, siis sel aastal peaks meie kodumaalt varutava köögivilja kogus kasvama eelmise aastaga võrreldes 17 protsenti,” sõnab ta.
Betlem seletab, et enamiku koostööpartneritest põllumeestega on nad koostööd teinud väga pikalt, mõnega lausa üle 25 aasta. „Meile on eluliselt tähtis tagada hea kvaliteedi ja meie vajadustega arvestava kodumaise tooraine saadavus, seega peame pikaajalisi suhteid äärmiselt oluliseks. Samas on tarnijate hulka igal aastal lisandunud ka uusi köögiviljakasvatajaid.”
Kasvuhoonest avamaale
Kurke soovib Felix tänavu varuda ligi 1300 tonni, peamiselt oma pikaajalistelt kasvatajatelt Viljandi, Pärnu, Rapla ja Viru maakonnast. Kurgihoidiste tootmine algab kohe pärast jaanipäeva ja kestab septembri alguseni.
„Meil on kokku kümme lepingulist kurgikasvatajat üle Eesti ja tänavu ostame neilt ligi viiendiku rohkem Eesti kurki kui mullusel hooajal,” räägib Viilol.
Kokku paneb ettevõte tänavu purki umbes 2100 tonni kurki, millest pool suunatakse eksporti Lätti, Soome, Rootsi, Leetu ja Venemaale.
Viilol räägib, et veel 23 aastat tagasi kasvatati Eestis nende jaoks kurki ainult kasvuhoonetes ja toona vajalik 100 tonni kurki osteti kokku 160 kasvatajalt. „Tänaseks on pilt totaalselt muutunud, sest oleme koos kohalike kurgikasvatajatega ja Põhjamaade kolleegidega Eesti kurgikasvatust jõudsalt arendanud. Tulemuseks on märksa suurem saagikus, kindel kasvatajate arv ja avamaal kasvav kurk. Oleme selles osas põhjanaabritelt palju õppinud, Rootsis ja Soomes on kasvatatud avamaakurki tootmise tarbeks aastakümneid,” selgitab ta.
Igal kevadel jagab Felix oma kasvatajatele kindla sordi kurgiseemneid, millest saab täpselt sellise kuju ja maitsega kurgid, nagu purkipanekuks vaja. „Kogu kurgi teekonda seemnest purki saame jälgida. Kurgisordi valikul on tähtis nii selle sobivus suurtootmiseks kui ka haiguskindlus ja stressitaluvus,” seletab Viilol.
Ketšup lõunamaa viljadest
Salvest ja Felix toodavad ka ketšupit, kuid tomatid selle tarbeks kasvavad lõunamaa päikese all.
„Felixi ketšupi tootmisel kasutatakse maailma parimates tomatikasvatuspiirkondades valmistatud tomatipüreed,” sõnab Viilol. „Parima maitsega tomatid kasvavad selleks sobivaima kliimaga paikades: Vahemere-äärsetes riikides ja Ameerika Ühendriikides Californias.”
Salvesti uue ketšupi jaoks kasvavad tomatid Portugalis Taguse jõe orus. „Õige tooraine leidmine on nagu nõela otsimine heinakuhjast,” sõnab Betlem. „Salvesti ketšupi arendamine võttis aega poolteist aastat ja selle aja jooksul maitsesime läbi tohutu hulga tomatipüreesid. Nüüd aga oleme veendunud, et meie ketšup on parim, mis Eestis saadaval.”
Moosimarjad ostab Salvest reeglina külmutatuna ja siingi on partneriteks kodumaised edasimüüjad. „Mari ise on aga sageli välismaine, seetõttu ootaksimegi siin kodumaise marja saadavuse paranemist,” sõnab Betlem. „Kodumaalt ostame ka piima- ja lihatooteid, kaasa arvatud maheveise liha. Osa toorainet ostame aga kaugelt piiri tagant, nii näiteks tuleb meie Põnni lastetoidu jaoks mahemangopüree Peruust.”