Eestlane sööb rohkem odavaid importmune

Kodumaised kanamunad. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Kui enamasti sirutavad inimesed poes mune ostes käe kõige soodsama hinnaga karbi järele, siis munadepüha eel varuti enam valge koorega mune ja hind oli teisejärguline.

Kokku munesid kanad mullu Eestis üle 194 miljoni muna ja keskmiselt sööb eestlane 235 muna aastas, mis teeb 4,5 muna nädalas.

40 protsenti Eesti munadest toodetakse 2015. aastal kahe munatööstuse ühinemisel loodud Dava Foods Estonias. Ettevõtte tegevjuht Vladimir Sapožnin rääkis, et kahel lihavõtte-eelsel nädalal müüsid nad Eestis 4,4 miljonit muna ning Lätis ja Leedus 1,7 miljonit. „Müüsime mitu korda rohkem kui eelmisel aastal,” sõnas ta ja selgitas, et mullu polnud nende EGGO kaubamärk ostjate seas piisavalt tuntust koguda jõudnud, samuti olid jaekettidega kokkulepped veel nõrgad. Lisaks mängis rolli, et siis olid pooled nende munadest pruunid, nüüd on nad aga üle minemas valge koorega munadele.

Maxima Eesti ostudirektor Kristina Mustonen rääkis, et oma 75 Eesti kaupluses müüsid nad pühadenädalavahetusel kaks miljonit kanamuna. Päris üks ühele munade läbimüügi võrdlust varasemate aastatega teha ei saa, sest tänavu langesid lääne- ja idakiriku kalendri ülestõusmispühad ühele nädalavahetusele. „Seetõttu oli tänavu müügikasv enam kui 30 protsenti ja ennekõike kajastus see valgete kanamunade müügi mitmekümnekordses tõusus võrreldes tavanädalatega,” sõnas ta.

Mustoneni sõnutsi ostab kõige enam inimesi odavamaid mune. „Lihavõtete ajal tõuseb märgatavalt soov värvimiseks sobivate valgete kanamunade järele, kuid ka siinkohal on teiseks valiku kriteeriumiks hind,” lisas ta. „Samuti kasvab tavapäevadega võrreldes nõudlus vutimunade järele.”

Rimi ketis kasvas pühade eel munamüük mullusega võrreldes üheksa protsenti. „Eesti munade osakaal kogu munade müügist lihavõttenädalal oli 20 protsenti,” ütles Rimi pressiesindaja Katrin Bats. „Peame täheldama, et jätkuvalt on eestlase jaoks oluline hind. Eelistatakse ikka neid, mis on soodsamad või mida pakutakse parasjagu soodushinnaga.”

Statistikaameti analüüsist selgus, et munade tarbimine elaniku kohta on viimase kümne aasta jooksul tasapisi suurenenud. Kui 2006. aastal tarbiti 163 muna elaniku kohta, siis 2015. aastal 225 ja mullu sellest veel kümme muna enam. Kui aga jagada Eestis toodetud munad tarbimisega, tuleb munade 2015. aasta isevarustatuseks 69 protsenti. Võttes arvesse eksporti, selgub, et Eesti elanik tarbib rohkem imporditud mune. Ligi 90 protsenti importmunadest toodi mullu Lätist, Leedust ja Poolast. Eesti mune eksporditi enim Lätti ja Leetu, aga meie mune söövad ka rootslased ja norrakad.