„Kuigi piimatoodete tootmine on tõusuteel, langes ekspordi mõju tõttu piimatööstuse müügitulu,” ütles maaeluministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja Taavi Kand. Eksporditud piimatoodete käive oli mullu 144 miljonit eurot, olles varasemast 3,3 protsenti väiksem ja viimase kuue aasta madalaimal tasemel.
Euroopa Liidus (EL) toorpiima tootmine mullu kasvas 0,4 protsenti võrreldes varasema
aastaga. Kokkuvõttes kasvatasid aastaga toodangut enim Holland 7,5, Iirimaa 4,4, Itaalia 3,1 ja Poola 2,4 protsenti.
Euroopa Komisjon ennustab jätkuvalt toorpiima kokkuostuhinna tõusu ELis. Selleks annab alust maailmas kasvav nõudlus juustu ja või järele, mida imporditakse peamiselt EList, samuti üldine suur piimatoodete impordi kasv Hiinas, USAs, Filipiinidel, Mehhikos ja Venemaal. Arvestatavat piimatoodete tarbimise kasvu oodatakse mitmetelt Lähis-Ida ja Aasia riikidelt, nagu Saudi Araabia, Egiptus, Iraan ja Indoneesia.
Suurimad piimatoodete eksportijad maailmas on ELi kõrval USA, Uus-Meremaa ja Austraalia, kes moodustavad kogu maailma ekspordist 85 protsenti. Dollari ja euro kursi tugevnemine muudab USA ja ELi piimatoodete ekspordi maailmaturul vähem konkurentsivõimeliseks, mis omakorda tugevdab Argentiina ja Okeaania võimalusi.
Kestvad Venemaa sanktsioonid piiravad jätkuvalt piimatoodete väliskaubandust. Näiteks Venemaa juustu import EList, USAst ja Austraaliast langes kahe viimase aastaga 62 protsenti, ning sellest on ilmselgelt võitnud Valgevene, kelle kogueksport suurenes aastaga 6,4 protsenti.
Eesti toorpiima eksport pärast Baltikumi kokkuostuhindade paranemist kasvas mullu taas ja selle käive moodustas 32 protsenti kogu piimatoodete ekspordikäibest, päevas veeti Eestist välja keskeltläbi 504 tonni toorpiima.
Piimatöötlemise sektori moodustavad Eestis 25 töötlemisettevõtet ja talu. Ligi 70 protsenti kogu piimatööstuse müügitulust annavad viis suuremat tööstust. (ME)