Kui aga sellist võimalust pole ja looduslik keskkond määrab tingimused, tuleb Endla Reintami sõnul arvestada nii olemasoleva mulla kui ka taimedega.
„Siis tasubki vaadata, mis looduslikult sellistes kohtades kasvab ja sellele järgi valida oma aeda taimed.”
Nõmme aias kasvavad pohlad
Mändide all asuva aia näitel selgitab Endla Reintam: „Nõmmel on liivane happeline muld – leedemuld, mille Eesti Mullateaduse Selts on valinud 2017. aasta mullaks. Aias on kõrged varju andvad männid. Sellistes tingimustes kasvavadki hästi männid, aga ka pohlad. Päikeselisematel kohtadel liivsibulad, lamba-aruhein ja nõmm-liivatee,” loetleb Reintam.
Kõrgematest taimedest sobivad sinna lupiin ja mesikas.
Kuna looduslikult puudub sellel mullal viljakas huumushorisont, st ülemine mustjas mineraalne kiht, tuleb see Endla Reintami sõnul komposti jt orgaaniliste väetiste abil luua. „Taolise pikaajalise (juba ligi 200 aastat!) väetamise hea näide on Peipsi-äärne piirkond, kus samasugustel algselt väheviljakatel muldadel kasvatatakse sibulat.”
Liivases mullal kasvab hästi ka kurdlehine roos, mis talub põuda.
„Happelisse keskkonda sobivad rododendronid ja kanarbik. Viimati nimetatud eelistavad küll happelist kasvukohta, kuid vajavad veidi rohkem niiskust ja sobivad seetõttu hästi hõredate mändide alla. Mustikas vajab niisket kasvukeskkonda, eelistades happelist turvastunud mulda, seepärast on vaja Nõmme mändide alla liivale ohtralt turvast lisada,” rõhutab Reintam.
Lubjarikastel kerge lõimisega (liivastel) ja kivistel muldadel (näiteks paepealsed mullad, rähkmullad) kasvavad Endla Reintami sõnul hästi kiviktaimlasse sobivad liigid, nagu kukehari, kassikäpp, raudrohi, nurmenelk, kukekannus jm. Põõsastest kasvavad hästi põõsasmaran, harilik kadakas, kibuvitsad.