Tallegg jälgib tootmise ohutust „farmist kahvlini”

Talleggi tapamajast käib ühes tunnis läbi 6000 lindu. Foto: Andres Haabu / Postimees

Põhjamaade juhtiva toidutööstuse HKScan koosseisu kuuluv 60 aasta pikkuse kogemusega Tallegg jälgib hoolega oma 11 farmis asuvas 71 kanalas kasvavate broilerite tervist ja heaolu ning see tagab ka toodetava kanaliha hea kvaliteedi.

HKScan Estonia linnukasvatusdivisjoni direktori Eve Samuli sõnul jälgitakse tootmisprotsessi söödatootmisest alates kuni valmistoodanguni välja. Ettevõttel on oma söödatehas, kus toodetakse aastas 38 000 tonni granuleeritud jõusööta, mille põhiosa moodustavad kodumaised teraviljad ja sojasrott, mis on valguallikas. Kuna lindudele meeldib teri nokkida ja need on vajalikud nende seedesüsteemile, siis lisatakse veel täisteranisu, mis on neile pidevalt kättesaadav.

Peale korraliku sööda hoolitsetakse ka selle eest, et lindudel oleksid farmides sobivad pidamistingimused. „Lindude heaolu ja tervis on meie jaoks väga tähtis valdkond ja muutub iga päevaga üha olulisemaks. Pingutame selle nimel iga päev,” kinnitab Samuli. Algab see sellest, et tuleb takistada nende kokkupuudet mis tahes patogeenidega, see omakorda tähendab panustamist farmide bioturvalisusse. Nii on farmidesse, aga ka lihatööstusse sissepääsuks vaja igaühel teha hulk üsna keerulisi hügieenitoiminguid, mille täitmist rangelt kontrollitakse. Lindude raviks ja haigestumise ennetamiseks ei kasutata antibiootikume, rääkimata kasvu soodustavate ainete manustamisest. Kui lindu on siiski ravida vaja, toimub see arsti range järelevalve all ja linnule kehtib tapale saatmise keeluaeg. Kontroll kõige selle üle on äärmiselt punktipealne ja karta, et poest ostetava linnuliha sees mingeid ravimijääke leidub, kvaliteedijuhi sõnul ei tasu. „Me ju ise ka sööme seda,” lisab ta.

Linnud kasvavad turba või saepuru peal ja neil peab olema piisavalt õhku hingamiseks. Kõik tibud kooruvad Lool asuvas haudejaamas. Tarbija saab linnuliha teekonda jälgida pakendi pealt sellest alates, millises farmis lind kasvanud on.

2013. aastal renoveeris Tallegg Tabasalus asuva tehase ja nüüd toimub kogu tootmine seal. 13 000 ruutmeetril paiknev tootmisüksus annab tööd 190 inimesele, kellest enamik elab ümbruskonnas, kaugemalt tulijaile on korraldatud transport. HKScan Estonia kvaliteedijuhi Priit Dreimanni sõnul on ettevõttel sel aastal kavas üle minna uuele kvaliteedijuhtimise süsteemile, mis esitab senisest suuremad nõudmised enesekontrollile. Kõik on suunatud sellele, et lõpptoode oleks veelgi kvaliteetsem. Aastast 2011 on kasutusel õhkjahutus, mis tagab linnurümba kiirema mahajahutamise. Temperatuuri jälgimine on linnuliha tootmises võtmetähtsusega.

Dreimanni sõnul on tänapäeval maailmas levinud põhimõte, et lihatootmist tuleb jälgida „farmist kahvlini”. See põhineb teadmisel, et kehvades oludes kasvanud loomast või linnust head liha ei saa. Seetõttu tuleb teraselt silm peal hoida kõigil tootmise etappidel. Talleggi eelis on see, et kogu protsess alates tibude kasvatamisest kuni valmispakendini poeletil on enda kontrolli all. Lühike tootmistsükkel ja katkematu külmahel tagab aga selle, et liha jõuab kliendini värskena.

Linnuliha tarbimine Eestis kasvab, kusjuures kõige rohkem ostetakse poest broilerifileed, mille lihasisaldus on sada protsenti ja kus rasva on vaid 2 protsenti ning mis on suure valgusisalduse tõttu hästi tervislik. Talleggi värske kanaliha kategooriajuht Heli Sepp hindab eriti heaks näitajaks seda, et juba 85 protsenti meie tarbijaist eelistab kodumaiseid toiduaineid, mis näitab suurt usaldust. Sepa kinnitust mööda on Talleggi kana kvaliteet ja ka liha maitseomadused paremad kui näiteks Leedus või Lätis kasvanud kanal.

Huvitavaid fakte Talleggi kohta:

Aastas kasvatatakse 11,5 miljonit broilerit ehk 9–10 kana iga Eesti elaniku kohta

Broileri tüüp on Ross, mis on populaarne kogu maailmas liha heade omaduste poolest

Ühe linnu eluiga on 38 päeva, eluskaal 2,4 kg

Tapamajast käib ühes tunnis läbi 6000 lindu

Täna tapale tulnud kana on homme poeletil

Pakendis on 50 protsenti hapnikku ja samapalju süsihappegaasi

2015. aastal söödi Eestis liha rekordiliselt palju – 77,2 kg inimese kohta. Sellest 38,5 kg oli sealiha, linnuliha 24,1 kg ja veiseliha 6,7 kg.