Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2018/03/27/7730911t1h7b72.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/04/20/6567233t1hde72.jpg)
Nüüd, mil nutiseadmed on muutunud igapäevaelu lahutamatuks osaks, on iseenesestmõistetav, et need ei puudu ka põllumajandusest. Spetsiaalse GPS-seadme abil põllul iseliikuvad traktorid pole enam ammu mingi uudis, kuid nüüd on võimalik farmeril jälgida piimalehmade ja noorloomade tervist enda arvutist või nutitelefonist.
Täna alanud Maamessil esitleb TeknEst OÜ esmakordselt Eestis kõrvamärki, mis annab farmi juhile märku looma tervislikust seisundist. Nutimärk on välimuselt üsna sarnane kariloomade kõrvas olevate plastist registrinumbrit kandvate kõrvamärkidega. Vahe on selles, et Smartbow-nimeline pisike seade annab farmerile märku, kuidas loom mäletseb, millal indleb ja kus ta parasjagu asub.
Indlemine, mäletsemine, asukoht
TeknEst OÜ juhataja Ivar Lapa selgitab, et toidu tootmise odavamaks ja tõhusamaks muutmise surve sunnib leidma nutikaid lahendusi. „Farmid Euroopas lähevad järjest suuremaks ja neisse on raske inimtööjõudu leida. Sel juhul on igasugused abivahendid loomakasvatajatele alati abiks,” selgitab Lapa nutika kõrvamärgi loomise vajadust.
Smartbow’ kõrvamärk jätab meelde iga looma normaalse mäletsemisrütmi ja suudab eristada tõrkeid ses protsessis. „Mäletsemine on looma tervise peegel. Kui mäletsemises tekib mingi tõrge, siis see tähendab, et looma tervislikus seisundis on midagi valesti. Sel viisil on võimalik avastada juba varakult näiteks udarapõletikke või muid looma tervisehäireid,” räägib Smartbow’ edasimüüja Ivar Lapa.
Seni on farmerid saanud oma loomade tervisliku seisundi kohta tagasisidet farmitöötajate vaatluste või piimaanalüüside põhjal. „Kui piima analüüsitakse kõikidel farmi lehmadel, siis need andmed, mis laborist tagasi tulevad, on väga mahukad. Samas kui kõrvamärk tuvastab juba eos konkreetsetel lehmadel mingid probleemid, millega farmer saab kohe tegelema hakata,” lisab Lapa. Tema selgituste kohaselt määrab seade ka indlemise ülimalt täpselt, lausa 98protsendilise täpsusega. Üks Smartbow’ kõrvamärgi eelis on asjaolu, et märk määrab ka looma asukoha. See tähendab, et farmer saab aega kulutamata leida üles looma, keda on tarvis seemendada.
Esimesed tellimused tehtud
Austrias toodetud Smartbow’ kõrvamärk on Euroopa turul olnud juba paar aastat, kuid Eestisse jõudis seade alles tänavu. Samas on juba paar Eesti suurfarmi uuenduslike seadmete vastu huvi üles näidanud.
„Parasjagu on meile tulnud tellimus Kõljala Põllumajanduse osaühingust Saaremaalt ja osaühingust Laekvere PM. Mõlemad asutused tellisid paarsada kõrvamärki,” ütleb Ivar Lapa. Et nutika veiste kõrvamärgi populaarsus on hüppeliselt tõusnud, siis esimene Eestis tehtud tellimus jõutakse täita ehk maikuuks. „Tehas peab oma tootmismahtu peaaegu poole võrra suurendama, töö selles suunas käib,” märgib Lapa.
Praegu on neil veistel, kel Smartbow’ kõrvamärk küljes, lisaks kõrvas ka PRIA nõutav registreerimisnumber. Samas ei välista Lapa, et kunagi tulevikus võiks Smartbow’ kõrvaklambrile kanda ka looma registreerimismärgi. „Tootearendus selles suunas käib.” Sellisel juhul pole neil lehmadel, kelle peremees nende kõrva külge nutiseadet kinnitada tahab, tarvis kõrvas enam kanda kahte plastvidinat.
Smartbow’ kõrvamärk, mis tuvastab lehma indlemise, mäletsemise ja asukoha, maksab 195 eurot (ilma käibemaksuta). Sellele lisanduvad tuvastusseadmed, paigaldus ja korralise hoolduse tasud.
Ivar Lapa sõnutsi püütakse kõrvamärki edasi arendada nii, et sellega oleks tulevikus võimalik jälgida rohkem lehma füsioloogilisi tegevusi. Kuigi lehma indlemise määrab kõrvamärk üsna täpselt, siis poegimist pole veel võimalik sellega tuvastada.
Poegimisest teavitab SMS
Ometi ei pea farmerid ootama, mil Smartbow’ kõrvamärgi arendus nii kaugele jõuab, et see ka poegimisest märku annab, sest Eestimaal müüakse juba üht teist seadet, Moocalli-nimelist poegimissensorit, mis farmi juhti vasika peatsest sündimisest teavitab.
Moocalli sensoriga varustatud sabaklambrit hakati kaks aastat tagasi tootma Iirimaal. Eestisse jõudis nimetatud vidin selle aasta alguses ja seda vahendab siin osaühing PILT Trading. Üle ilma on kahe aasta jooksul müüdud enam kui 15 000 Moocalli seadet, Eestis on käesoleva aastaga kaubaks läinud 6 poegimisest märku andvat sabaklambrit.
PILT Trading OÜ juhatuse liige Peter Thomsen selgitab, et igas piimakarjas ja lihaveisekarjas on alati mõni lehm, kellel on poegimisel probleemid, ning igal aastal kaotatakse vasikaid keerulise poegimise tagajärjel. „Farmer tavaliselt teab, millise loomaga võimalikud mured võivad tekkida ja selleks ongi Moocall suurepärane vahend, mis suunab tähelepanu õigele loomale. Loomapidaja võib öösel rahulikult magada, teades, et ta saab Moocallilt tekstisõnumi, kui loom hakkab poegima, ja farmer jõuab võimalike probleemide esinemisel loomale abi anda,” räägib Thomsen. Lisaks teavitussõnumile on võimalik sensori tööd jälgida spetsiaalsest mobiilirakendusest.
Moocall kinnitatakse lehma saba külge. See registreerib lehma saba liikumise, kuniks seade on ära tundnud teatud liikumismustri. Seade tuvastab lehmal või mullikal emaka kokkutõmbe ja annab sellest siis tekstisõnumiga farmeri telefoninumbrile märku.
Poegimissensori paigaldamine ei nõua erilisi teadmisi ega tohiks ühelegi farmerile raskusi valmistada. „Kõige keerulisem selle protsessi juures on saada lehm korraks paigale, et sensor saba külge panna, aga tehnoloogiliselt on seade lihtne. Kui Moocall on registreeritud, siis põhimõtteliselt on vaja ainult vajutada sisse/välja-nuppu. Usume, et Eesti karjakasvatajad saavad sellega väga hästi hakkama,” kinnitab Peter Thomsen.
Kui farmerile laekub Moocallilt üks teavitussõnum, siis tähendab, et loomal pole poegimisega probleeme. Kui teavitussõnumeid laekub ühe looma poegimise kohta mitu, annab see märku, et loom on poegimisega hädas ja vajab abi.
Moocalli poegimissensor maksab 329 eurot (koos käibemaksuga), mis sisaldab seadet, laadijat ja aastast sidevõrgu tasu. Igal järgmisel aastal tuleb seadme kasutamise eest sidevõrgu tasu eraldi juurde maksta.