Eesti Lihatööstus rõhub kodumaisele sealihale

Sel ajal kui maja ees pidulikke sõnu lausuti, käis sees juba vilgas tootmine. Foto: Margus Ansu / Postimees

Veidi enam kui aasta tagasi, märtsis 2016 asutati tulundusühistuna toimiv Eesti Lihatööstus. Nädal tagasi, 5. aprillil 2017 avas Eesti Lihatööstus Vastse-Kuustes oma tootmise. Maa Elu uuris, millised eesmärgid on Eesti Lihatööstus endale seadnud. Küsimustele vastab ettevõtte juhatuse ainus liige Mart Luik.

Kes on Eesti Lihatööstuse asutajad? Kas asutamise järel on ühistu liikmete hulgas toimunud juba ka muudatusi ja kas ühistu on ka uutele liitujatele avatud?

Eesti Lihatööstuse asutasid kümme seakasvatajat, neist kaks on ühistust tänaseks lahkunud, sest otsustasid ennast siduda teise lihatööstusega, mis pole aga meie põhikirja järgi lubatud. Ühistu on avatud ka uutele liitujatele, kuid sel teemal tasub huvilistel suhelda meie nõukoguga, kuhu kuuluvad Urmas Laht, Ave Haamer ja Aare Kalson.

Praeguse seisuga on ühistu Eesti Lihatööstus liikmeteks Haameri talu (Ave Haamer), OÜ Hinnu Seafarm (Kalmer Märtson), Jampo Seakasvatuse OÜ (Epp Soomets), OÜ Kupna Mõis (Indrek Klammer), OÜ Markilo (Urmas Laht), OÜ SF Pandivere (Aare Kalson), OÜ Viru Mölder (Marvi Laht) ja Saimre Seakasvatuse OÜ (Toivo Teng).

Milline on Eesti Lihatööstuse siht, millistele toodetele on kavas keskenduda? Mis Eesti Lihatööstust teistest analoogsetest tööstustest enim eristab?

Eesti Lihatööstuse missioon on väärtustada sealiha ja sealihatooteid, mis on ka loogiline, sest ühistu kuulub ju seakasvatajatele. Tooted muidugi hooajati varieeruvad, aga igal aastaajal teeme sinke, vorste, grilltooteid, marinaadis lihatooteid ja erinevaid värske liha lõikeid.

Eesti Lihatööstus tahab eristuda peamiselt sellega, et me kasutame ainult kodumaist sealiha ja et meie tooted on võimalikult naturaalse maitsega. Me ei lisa segudesse odavaid täiteained (soja, kanalihamass jms). Kõige suurem erinevus on aga ilmselt see, et tegemist on esimese ühistulise lihatööstusega tänapäeva Eestis, meie toodangu tarbija toetab otseselt kodumaist farmerit.

Eesti Lihatööstus on end sisse seadnud omaaegses Vastse-Kuuste Lihatööstuses, mille Valgas tegutsev Atria Eesti üles ostis. Kas vahepeal seisid seadmed jõude? Kui jah, siis kui kaua?

Tehas koos sisseseadega osteti 2016. aasta hiliskevadel. Mõned liinid seisid loetud kuud, aga sügisel käivitus katsetootmine sortimendi loomiseks ja nüüd käivitus ka põhitootmine.

Kui kalliks lihatööstuse taaskäivitamine maksma läks, kui hästi vanad seadmed olid säilinud ja kas soetati ka päris uusi seadmeid? Kas Vastse-Kuustes on oma tapamaja?

Ostetud seadmepark oli spetsialistide hinnangul heas korras ja vastab praegu meie tootmisvajadustele. Sortimendist lähtuvalt tuli mõnda masinat tehases veidi kohendada ja liigutada (näiteks pakendamisseadet), aga üldiselt me ühtegi suurt liini või masinat praegu soetama ei pidanud. Tapamaja me praegu ei kasuta, sest see on väike ega vasta meie oodatavale mahule. Siin on meie partneriks Atria, Valgast saadetakse meile juba rümbad.

Milline on Eesti Lihatööstuse kavandatav tootmismaht ja kas on juba uuritud võimalikke eksporditurge?

Tänavu loodame oma tootmismahu viia 100 tonni kanti kuus, ehkki tegelikult võimaldab see tehas valmistada toodangut märksa suuremas mahus (kuni 15 tonni vahetuses). Üks asi on tootmine, aga see kogus tuleb ju ka maha müüa.

Esimeses etapis keskendub ühistu lihatööstus Eesti turule, sest meie põhiväärtused on praegu selgelt seotud Eestiga. Asja edenedes kiikame ka välisturgudele.