Eestlased varuvad pühadeks miljoneid mune

Valgamaal tegutseva Linnu talu ärijuht Jarno Hermet näitab mullu septembris avatud õrrekanalat, kus linnud saavad eri tasapindadel liikuda. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Sel munadepühaeelsel nädalal müüakse Eestis miljoneid mune, kokku munevad meie kanad aastas pisut alla 200 miljoni muna, millest enamik jääb eestlaste toidulauale.

Statistikaameti andmeil langes kanade arvu vähenemise tõttu munatootmine mullu aasta varasemaga võrreldes kümne miljoni võrra. Teisalt hakkasid kanad senisest tublimalt munema – keskmiselt 278 muna aastas, mis on viimaste aastate parim näitaja.

Suurim munatootja Eestis on kunagine Talleggi munafarm, mis nüüd taanlaste kontsernile müüdud ja kannab Dava Foodsi nime, poes leiab nende munad Eggo kaubamärgi all. Farmis on 250 000 kana, kes aastas 65 miljonit muna toodavad. Ettevõtte tegevjuht Vladimir Sapožnin räägib, et kanade arv on neil aastatetagusega võrreldes pigem vähenenud, sest Euroopas valitseb munade ületootmine. Enamik mune jääb Eestisse, aga neid läheb ka Lätti ja Leetu.

Eesti suuruselt neljanda munatootja Linnu Talu ärijuht Jarno Hermet räägib, et neil on pruunid ja valged Hy-Line’i tõugu munakanad, kokku 90 000 linnu ringis. Nendegi munade enamik jääb Eestisse.

Valge või pruun muna

Dava Foodsis on kanad Lohmann White’i tõust. Neljast kanalast ühes veel munevad kanad pruune mune, aga seegi läheb varsti üle valgetele. „Jaanipäevast toodame vaid valgeid mune,” sõnab Sapožnin. „Kogu Skandinaavia ja muu Euroopa sööb valgeid mune. Näeme perspektiivis, et valge muna hakkab tulevikus siingi valitsema. Mingit muud vahet peale koore värvi valgel ja pruunil muna tegelikult pole.”

Linnu talus munevad valge sulestikuga kanad valgeid ja pruunid pruune mune. Tumedama sulestikuga kanu on rohkem, sest nende mune ostavad eestlased rohkem. „Pruuni muna eelistus algas 1990. aastatel, kui meie tallu tuli Soomest esimene partii pruune tibusid. Siis tundus see nii uus ja huvitav, lisaks oli pruun koor natuke tugevam, nii hakkasidki pruunid järjest populaarsemaks muutuma,” meenutab Hermet. „Maitses munadel vahet pole.”

Munadepüha nädalal ostavad meie inimesed isegi kuni poole rohkem mune. Tihtipeale pole kohalikel linnukasvatajatel poodide nõutud kogust anda, sest mune lattu ette varuda on üsna keeruline. Nii müüvad tootjad sel nädalal oma laod tühjaks, pealegi on pärast pühi ostjate huvi munade vastu nagunii natuke leigem.

Ehkki kanu ei saa paariks pühade-eelseks nädalaks rohkem munema meelitada, saab munatootmist siiski pühade järgi pisut sättida. „Kanapartiide vahetust saab ajastada nii, et enne pühi muneks maksimaalne arv linde,” sõnab Hermet. „Lihavõtted on liikuv püha ja me vaatame oma tegevust planeerides ikka kalendrist, millal see järgmisel aastal tuleb.”

Kahe nädala jooksul enne pühi müüb Dava Foods Baltikumis seitse miljonit muna, neist viis Eestis.

„Täna muneb, homme sorteeritakse, ülehomme on muna poes,” iseloomustab Sapožnin nende munade tavapärast liikumiskiirust. Kui võimalik, ei soovita ta inimestel munade ostu viimasele hetkele jätta ja keetmisel kõige värskemaid mune kasutada, sest neil ei taha koor lihtsalt lahti tulla ja kisub valget kaasa. Keetmiseks on parimad kaks-kolm nädalat vanad munad.

Eestis antakse munadele 28päevane säilivusaeg, aga tegelikult võiks neid Sapožnini kinnitusel kauemgi tarvitada. See tähtaeg kehtib toatemperatuuril hoidmise korral, aga hoides mune kahe kuni nelja kraadi juures, säilivad need kolm-neli kuud muretult. „Meie Dava Foodsist müüakse mune ka Dubaisse, kuhu need lähevad kolm nädalat laevaga ja siis edasi poodidesse ning pole probleemi,” räägib mees.

Soome tibud

Nii Dava Foods kui ka Linnu talu ostavad tibud ühepäevastena Soomest. „Neid transporditakse soojas autos papist kastis ja nad jõuavad kohale vähem kui ööpäevaga.

Kana hakkab munema 15.–19. nädalal, munevad nad suurfarmides alla kahe aasta ja lähevad siis edasi lihatööstustele. Linnu talu müüb ka osa kanu edasi elanikele, kes soovivad kodus mõnda kana pidada. „Tundub, et inimesi, kes tahavad kodus kanu pidada, tuleb järjest juurde,” sõnab Hermet.

Viimastel aastatel on palju räägitud kanade pidamistingimustest ja muna ostes saab igaüks munale löödud templi järgi vaadata, kas tegu puuri-, õrre-, vabapidamisel kana või hoopis mahekana munaga.

Linnu talus on 3/4 puuri- ja 1/4 kanadest uues õrrekanalas. „Vahe on selles, et kui puurikana liikumisruum on 60 sentimeetrit korda kaks ja pool meetrit ning seal puuris on paarkümmend lindu, siis õrrelinnud saavad liikuda palju suuremal alal ja eri tasapindadel,” selgitab Hermet. „Peale vaadates tunduvad õrrekanad pisut rahulikumad.”

Dava Foodsis peetakse kanu puurides, kus munemiseks saavad linnud minna varjatud munemiskohta. Kui üldiselt arvatakse, et vabapidamisel kana elu on kõige parem, siis Sapožnin näeb asja pisut teises valguses. „Puurikanal on kõik protsessid alates toidust kuni sissehingatava õhu koostiseni meie kontrollitud,” toob ta välja. „Vabapidamisega kanade suremus on suurem kui puurikanadel. Kanadel on komme üksteist surnuks nokkida ja mida rohkem neid koos on, seda suurem on risk.”

Ülejääk munabörsile

Miks mõni muna on kallim ja teine odavam, sõltub esmalt muna kaalust – suuremad on kallimad, edasi mängib rolli, millega kanu on toidetud – kvaliteetsem jõusööt maksab loomulikult rohkem, veel on oma osa pidamistingimustel – mida enam on kanade elamistingimuste parandamisse panustatud, seda kallim saadus. Kui tootjal tekib munade ülejääk, siis võimalusel paisatakse üle jääma kippuv kogus soodsamalt poodidesse müüki.

Sapožnin räägib, et munatootmisel tekib aeg-ajalt ülejääk ja sellised munad lähevad munabörsile, kus need ostetakse kokku ja saadetakse näiteks mõnda Hollandi või Saksamaa tehasesse, kus neist tehakse munapulbrit. „Börsilt saadav raha on alla omahinna ja katab vaid osaliselt munade tootmisele tehtavad kulud. Keegi ei tahaks sinna müüa, aga mõnikord lihtsalt jääb üle ja siis sealt saab vähemalt osaliselt raha tagasi,” selgitab ta.

Börsile ei pruugi munad jõuda aegumistähtaja lähenemise tõttu. „Me teeme prognoose selle põhjal, palju meil mune on tulemas ja palju poed on tellimusi esitanud, ja kui näeme, et näiteks kahe nädala pärast jääb meil mingi kogus mune üle, siis võtame börsiga ühendust ja anname oma kogustest teada,” kirjeldab Sapožnin.

Kanamunade märgistus

Kanamunad märgistatakse tähtedest ja numbritest koosneva koodiga.

Esimene number koodis (0–3) näitab lindude pidamisviisi. Nendeks on:

 0 – mahepõllumajanduslik tootmine

 1 – vabalt peetavate kanade munad

 2 – õrrekanade munad

 3 – puuris peetavate kanade munad

Järgnevad tootja riigi kood (näiteks EE – Eesti, LV – Läti, LT – Leedu) ning PRIAs registreeritud ja registrisse kantud viiekohaline ettevõtte eraldusnumber.

Foto: Maa Elu