/nginx/o/2016/11/23/6103877t1hd14d.png)
/nginx/o/2017/04/07/6528741t1h5831.jpg)
Eesti Loomakaitse Seltsi infotelefonile on tulnud teateid rannal olevate hüljeste kohta ja inimesed küsivad, kas abituna näivatele hülgepoegadele oleks vaja appi tõtata.
Hülgepojad harjutavad emata toime tulemist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ökoloog Mart Jüssi soovitus on, et parim, mida inimene sellises olukorras teha saab, on hülgepojale mitte liigset tähelepanu osutada ja hoida oma koerad rihma otsas, et nemadki hüljest segama eipääseks.
“Juhul, kui hüljes on avalikus kohas, näiteks ranna-alal, kus on palju jalutajaid, tasuks talle ettevaatlikult läheneda ning ta tagasi vette suunata. Kui hüljes on aga varjulises kohas, kus teda midagi ei ohusta, tuleb ta rahule jätta,” õpetas Jüssi.
Tasub meeles pidada, et hülgepojad on siiski kiskjad ja end ohustatuna tundes võivad nad enesekaitseks hammustada. Hülgehammustuse paranemine võtab üldjuhul kaua aega.
Hülgepoegadele on praegune aastaaeg esimene harjutus eluks, mil õpivad vaikselt ilma emata toime tulema. “Märtsi lõpp, aprilli algus on periood, mil hülgepojad saavad iseseisvaks ning hakkavad elupaika otsima ja nii nad randa satuvadki. Sellist olukorda, kus hülged massiliselt kevadel randa tulevad, külmal talvel ei teki, sest siis on nad merejääl ja inimasustusega kokku ei puutu,” selgitas Jüssi.
Kui leidja märkab aga hüljest olukorras, mis looma elu ohustada võib, näiteks asulas või sõidutee lähedal, soovitab Eesti Loomakaitse Selts teatada leitud hülgest koheselt keskkonnainspektsiooni valvetelefonil 1313. Samal numbril tuleks teatada ka siis, kui hülgel on silmnähtavad vigastused, näiteks kui ta on koertelt pureda saanud.