Põllumajandusameti spetsialistid kontrollivad riiki tuleva kauba pakendeidki, sest puidu sees võivad siia jõuda kahjurid, nii on näiteks Soomes levimas Hiinast puitpakendiga saabunud Aasia sikk.
Taimekahjustajad rändavad pakenditega
6. aprill 2017, 10:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hiinast tulevast puidust pakenditest on Aasia sikk looduses kasvavatele lehtpuudele levinud lisaks meie põhjanaabritele Saksamaal, Austrias, Itaalias ja Prantsusmaal. Eestis leidis põllumajandusamet (PMA) Aasia siku elusa vastse esmakordselt 2015. aasta aprillis, kahjustajat leiti uuesti 2016. aastal, mõlemal korral tuvastati elus vastne Hiinast imporditud kivimite puidust pakendis. Amet teeb lisaks kontrollile piiril monitooringuid looduses, aga õnneks seal Aasia sikku seni leitud pole.
PMA taimetervise ja aianduse osakonna juhataja Riina Koidumaa räägib, et puidust pakenditega võivad Eestisse jõuda mitmed kahjurid: lisaks Aasia sikule veel näiteks Aasiast või Ameerikast ohtlik nematood männi-laguuss.
Et kahjurid pakenditega kaasa ei tuleks, peavad pakendid olema spetsiaalsete kemikaalidega töödeldud või läbinud kuumtöötluse. Kuna kahjurileide on, ja mitte vähe, võib arvata, et pakendid on normide järgi töötlemata või liiga vähe töödeldud. Koidumaa sõnutsi on vastseleide olnud ka korrektse märgistusega pakenditel. „Me võime arvata, et märgistus on kas võltsitud või pole töötlus korrektselt tehtud,” sõnab ta. „Põhimõtteliselt näeb kahjustajaid juba visuaalselt, aga loomulikult võtame ka proove.”
Soome näide tõestab, et meie kliima sobib Aasia sikule hästi ja ta on võimeline siin talvituma. See putukas kahjustab igas vanuses lehtpuid. Siku kuni viie sentimeetri pikkune vastne närib puitu sügavaid käike, mille tulemusena kasvav puu hukkub. PMA kontrollide eesmärk ongi see, et kahjur meie loodusesse ei jõuaks.
Samamoodi nagu eestlased kontrollivad siia jõudvat kaupa, kontrollitakse teistes riikides Eestist eksporditava kauba pakendeid. Viimasel ajal on sagenenud rikkumised meie ettevõtete poolt.
Koidumaa sõnutsi tulenevad rikkumised sellest, et EList väljapoole ekspordil ei ole tähelepanu pööratud sihtriigi nõuetele. Rikkumine võib kaasa tuua sisseveokeelu, kauba tagasisaatmise või pakendite hävitamise ning kulud peab katma saatja.
„Viimasel ajal on juhtunud, et meie ettevõtjad pole olnud teadlikud, millised on sihtkohariigi nõuded pakkematerjalile. Me ei saa öelda, et need pakendid olid kahjustajatega, aga neil puudusid vajalikud märgistused,” tõdeb Koidumaa. „Meil on metsades omad puidukahjustajad ja teiste riikide huvi on, et need ei leviks neile.”
Rahvusvaheliselt on kokku lepitud, et puidust pakkematerjal peab olema vaba taimekahjustajatest, valmistatud kooritud ja töödeldud puidust ning nõuetekohaselt vastavusmärgiga märgistatud.
PMA soovitab eksportijatel osta puidust pakendeid põllumajandusametilt vastavusmärgi kasutamise õiguse saanud ettevõtetelt või kasutada ringluses olevaid vastavusmärgistusega kaubaaluseid. Samuti saavad eksportijad taotleda vastavusmärgi kasutamise õiguse ja standardile vastavaid pakendeid ise toota.