Enne uut ravimtaimehooaega vaata üle mullune varu

Kiiremini kaotavad oma tugeva mõju õied ja need tuleks ära kasutada ühe aastaga.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Kui avastad kevadel suurpuhastust tehes, et taimepurkides on veel järele jäänud mulluseid ravimtaimi, siis ära kiirusta neid minema viskama.

Kuivatatud taimi kasutades peaks teadma, et kõige kiiremini kaotavad oma tugeva mõju õied, need tuleks ära kasutada ühe aastaga. Järelejäänud õitest võib teha inhalatsiooni või näoauru pooride puhastamiseks.

Taimelehtede juures jälgi, kas lehtedel on säilinud nende esialgne värvus. Kui värvus on kõvasti pleekinud, muutuvad lehed kõlbmatuks. Üldjuhul säilivad taimelehed heade hoiutingimuste juures kaks aastat. Kuivatatud taimede seemneid, koort ja juuri võid aga säilitada üks kuni viis aastat, enne kui toimeained oma mõju kaotama hakkavad.

Näoauru tegemiseks pane inhaleerimisnõusse kuivatatud nurmenuku õisi ja pärnaõisi ning kummeli ja raudrohu õisi. Need mõjuvad põletikuvastaselt näonahale, kuid on ka väga head hingamisteedele.

Urgete ja ülemiste hingamisteede haiguste ja astma korral võib kasutada inhaleerimiseks edukalt männikasve ja oksi, kaselehti, punast ristikut ja liivateed.

Samuti võid kasutada lilleõisi kosmeetiliste jääkuubikute valmistamiseks. Selleks vala 1 spl õitele peale 200 ml kuuma vett ja lase jahtuda. Vala jahutatud ja kurnatud vedelik jääkuubikute mahutisse ja aseta külma. Selleks sobivad hästi rukkilille, pärna, pojengi ja monarda õied.

Järelejäänud taimeõisi ja lehti võib kasutada taimetossu tegemiseks. Taimetossu võid teha ruumi puhastamiseks, lõhnastamiseks, aga ka näiteks seinapragude vahele pugenud putukate väljaajamiseks. Tossu tegemiseks võid kuivatatud taimepuru panna keraamilisse kausikesse ja süüdata see ettevaatlikult põlema. Taimed ei sütti leegiga, vaid hakkavad vaikselt tossama. Seda on parem teha maakodus, linnakorterid selliseks tegevuseks hästi ei sobi.

Suvel ja sügisel võib taimetossu sauasid juba värsketest taimedest ette valmistada. Selleks võetakse punt värsket taimeürti koos vartega ja seotakse kõvasti nööriga põimides kokku. Lastakse sauadel kuivada. Kuivanud taimesaua saab otsast süüdates kasutada viirukina.

Kärbsetossu tehakse metsvitsa kuivatatud ürdist. Lõhna- ja puhastusürdiks sobib hästi piparmünt, pune, meliss, pojengiõied, liivatee, puju, koirohi ja monarda.

Niisamuti võib järelejäänud taimeürdist teha vannisegusid. Selleks pane kuivatatud ürt marli või linase riide sisse, seo pambukeseks ja pane vannivette või riputa avatud veekraani külge nii, et vesi jookseks vanni läbi taimepambukese. Teine võimalus on teha taimeürdist tõmmis, kurnata see ja lisada vanniveele. Tõmmist võid teha vahekorras üks osa ürti ja kaks osa vett.

Jalavanni jaoks, jalgade vereringet ja lihaseid ergutama sobivad raudrohu ürt, raudosi, nõgese ürt ja juured ning kortsleht.

Istevanni naiste suguelundite toetamiseks võib teha kortslehe ja punase ristiku, raudrohu või hiirekõrva ürdiga. Neeruvanniks sobivad hästi põldosi, kortsleht ja kaselehed. Naha seisundi parandamiseks, sügeluse vastu ja allergiliste löövete korral sobivad hästi kolmisruse, kummel ja nõges.

Väetiseks lilledele või toas ettekasvatatavatele taimedele võib kannmikseris segada kokku nõgest, teelehte, paiselehte, linnurohtu, raudrohtu, põldosja ürti koos vee ja porgandi ning kõrvitsaga. Seda segu saab taimemullaga segada ja anda nii elavatele taimedele kasvuks vajalikke aineid.

Populaarne

Tagasi üles