Müstiline seos aprilli äikeselisuse ja suve iseloomu vahel

Foto: Meelis Meilbaum / Virumaa Teataja

Aeg-ajalt tuleb ette teravaid arutelusid teemal, milline tuleb suvi, kui talv ja kevad on nii- või naasugune. Üks huvitav, kuid müstiline aspekt on suve iseloomu (kuiv või märg, soe või jahe, äikeseline või äikesevaene jne) ja aprilli äikeselisuse vahel. Kuna hiljuti, 1. aprillil, oli kindlalt Eesti pinnal äikest, millega avati suvine äikesehooaeg, on paslik sellest seosest juttu teha.

Esimest korda liikus mõte selles suunas, et  seos aprilli äikeselisuse ja suve iseloomu vahel võiks olemas olla, 2008. aasta märjal suvel, sest eelnenud aprillis oli Eestis päris rohkelt ja isegi tugevaid äikeseid, millest kirjutas muu hulgas Svea Randmaa Tihemetsas. Lõplikult õnnestus hüpotees sellest seosest formuleerida 2015. aastal, kui oli tarvis minna Vilniusesse, et äikesevaatlusandmeid digitaliseerida.

Niisiis õnnestus Leedu vaatlusandmeid sirvides järjepidevalt märgata, et kui aprill oli äikeseline (jaamas üle 2 äikesepäeva), siis suvi oli peaaegu alati väga äikesevaene ja tihtipeale lisaks veel jahe ja sajune. Kui mais oli palju äikest (jaamas üle 5 äikesepäeva), siis juuni kippus olema äikesevaene, kuid suvi siiski äikeseline, sageli ka palav. Juunis oli vastav seos nõrgem. Tegu on siiski kvalitatiivsete hinnangutega, st et mingit täpsemat statistikat ei teinud (kahjuks vastupidise seose, et kui äikest ei esinenud aprillis üldse, oli suvi soe ja äikesevaene või et see seos oli nii  ja naa, sama küsimus äikese puudumise kohta ka mai kohta – huvi ei tundnud ja seda kommenteerida ei oska).

Praeguseks on mul tekkinud arvamus, et vastavate seoste kindlakstegemine muutub põhja poole minnes keerukamaks ja see seos/seaduspära, kui see on ikka olemas, raskemini jälgitavaks. Tõenäoliselt saab seda seost kindlaks teha Lõuna-Eestini, aga mitte enam Soome lahe piirkonna või saarte alusel (nn meteoroloogilise/sünoptilise tollipunkti efekt – et eri ilmaolude piir satub mingil põhjusel just Eesti kohale). Seepärast, kui Eesti kohta teha vastav üldistus, peab arvesse võtma ka teatud hulga ümbritsevat ala ehk ligikaudu 100000 ruutkilomeetrit. See tähendab, et kui Hiiumaal või Harjumaal äikest aprillis pole, ei näita see veel midagi, vaid peab uurima, kas ehk polnud äikest Põlvamaal, riigi lõunapiiril või hoopis mujal Eestis/Põhja-Lätis.

Mida siis lähiminevikust aprilli äikeste kohta võib leida? Esiteks tuleb teha juttu 27. aprilli äikestest, sest just 27. aprilli kuupäeval on huvitav äikese lähiajalugu. Üks varajane, kuid tugev äike oli 27.04.1999 Järvamaal, millest Sven-Erik Ennol on Eesti Looduses artikkel [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0004/el0004.html, kättesaadav vaid trükis ehk raamatukogudest]. Teine varajane ja tugev äike oli 27.04.2001, samuti Järvamaal. Järgmises ilmajutus täpsemalt sellest, mida need juhtumid tähendavad, milline on aprilli äikeste lähiajalugu Eestis ja kuidas siis ikkagi on lood aprilli äikeselisuse ja tulevase suve iseloomu/ilma hüpoteetilise seosega.

Käesoleva aasta 1. aprilli piksega juhtus omamoodi naljalugu: keegi teatas blogi „Ilm ja inimesed“ kommentaariumis aprillinaljana, et Sauel meeletu äike hetkel. Sähvib vahetpidamata. Sellest anti teada, kuhu vaja, ent õhtul selgus, et hoopis Virumaal oli äike. Järgmisel päeval tuli päike välja ja mitmel pool tõusis õhutemperatuur 10–16 kraadini, nii et registreeriti uusi kuupäeva soojarekordeid. Seevastu Leedus oli sooja kuni 24 °C ja õhtul esines mitmel pool (tugevat) äikest. Edasi läks ilm palju jahedamaks.

6. aprillil määrab Eesti ilma madalrõhuvöönd või tsüklon, mis muudab ilma jahedaks ja sajuseks, selle tagalas saabub loodest külmem õhumass, mistõttu pole välistatud märg lumi. Sajune ja jahe, sh märja lume võimalus, näib püsivat. Alles pärast 10. aprilli võib ilm uuesti muutuda soojemaks ja kuivemaks.