Amplitomat annab sadu vilju

Foto: Hansaplant.ee

Potis või amplis kasvav tomat on otsekui kaunis potilill, mida kuni külmadeni ehivad tillukesed kollased õied ja punased või kollased tomatid. Aprilli alguses ongi paras aeg potitomati seemneid külvata.

Ampli- ja potitomatid on hariliku tomati (Solanum lycopersicum) madalad 25–40 sentimeetri kõrguseks kasvavad ja rohekelt viljuvad sordid. Amplitomati harud võivad kasvada 60–70 sentimeetri pikkusteks, sobides hästi ka rõdusid kaunistama.

Amplitomati maitse ei jää millegi poolest tavalisele tomatile alla, viimasega võrreldes on viljad küll väikesed, keskmiselt kaalub üks vili 20–30 grammi, veidi tugevama koorega, kuid taluvad hästi temperatuurikõikumisi ja tuult. Tegemist on sortidega, mis hargnevad hästi, mille varred ja lehed on tugevad ja jõulised.

Amplis kasvatamiseks tuleb tomatite istikud ette kasvatada. Külvamisest istutamiseni amplisse, potti või rõdukasti kulub aega umbes kaks kuud (60–70 päeva). Kõige tavapärasem aeg on alustada külviga aprilli alguses. Seemned on hea külvata turbasubstraadi või liivase seguga külvikasti. Parim seemnete istutamissügavus on pool kuni üks sentimeeter, peale raputada paari millimeetri paksuselt kuiva turvast.

Väikesed tomatitaimed tahavad kindlasti palju valgust, temperatuuri võib veidi alandada, et taimed pikaks ei veniks. Pärast tärkamist, kui idulehed on saavutanud rõhtsa asendi, pikeeritakse taimed kümnesentimeetrise läbimõõduga pottidesse. Pikeerimise ajal ja pärast seda soovitatakse hoida temperatuur 17–19 kraadi läheduses.

Sobiv muld on huumusrikas, kobe ja nõrgalt happeline (pH 5,5–6,5). Maheviljeluseks soovitatakse üks kilo kanakakat segada 50 liitri turbaga (teisi väetisi pole siis vaja istutussubstraati lisada). Niisugusele turbast koosnevale substraadile on vaja kindlasti juurde segada vett siduvaid graanuleid. Nii säilib niiskus kasvusubstraadis paremini. Graanuleid tuleb enne substraati segamist ettenähtud koguses veega paisutada.

Vajab väetist

Uuema tootena on aianduskeskustes müügil Biolani rõdupeenra muld, mis sobib ideaalselt amplisse. Muld on väetatud põhiväetistega ja sisaldab palju pikatoimelisi toitaineid. Kuna potis on taimel kasvuruumi vähe, tuleb seda väetada. Tomat on ahne taim ja seetõttu tuleks talle iga 7–10 päeva tagant lisatoitu anda. Väga hea hooldusväetis on vees lahustuv Ferticare 18–11–24, mis on NPK täisväetis spetsiaalselt turvas- ja muldsubstraatidel kasvavate taimede kastmisväetamiseks. Kõikide poes saada olevate väetiste kulunorme tuleks alati pakendilt kontrollida.

Keskmisse amplisse läbimõõduga 30 sentimeetrit võiks istutada kolm tomatit. Tomatid võib istutada sügavamale, pea esimese hargnemise kohani, kärpides samas veidi juurepalli. Amplisse või rõdukasti istutades võiks tomatid istutada viltu, 45kraadise nurga all, kaldega serva poole. Samas võiks need olla ka erinevatest sortidest, seda eriti värvi, kuju või suuruse poolest. Keskmisse amplisse võib istutada ka kaks tomatit ja ühe ronimaasika. 20sentimeetrise läbimõõduga potti istutada üks tomatitaim, 40sentimeetrise läbimõõduga potti kolm taime.

Kasta tuleb tomateid põhjalikult ja paremini sobib selleks hommik. Päikese ja tuule käes kipub amplitomat ruttu kuivama, seega võib juhtuda, et kasta tuleb iga päev. Täispäikesesse jäävaid ampleid tuleb kasta isegi mitu korda päevas, et kasvumuld põhjani läbi ei kuivaks.

Sajad marjad

Amplitomatit ei tohiks üldse kärpida, sest igast kasvust tuleb ka õiekobar. Lõpuks on taim täis lausa sadu väikeseid maitsvaid tomatimarju. Kuna amplitomati taim on lamanduva kasvuga, siis seda peenras ei saa kasvatada, vaid see peab olema kõrgemal, et viljad ei puutuks vastu maad. Külgkasve rõdutomatil eemaldada pole vaja ja taimel võib lasta kasvada omapäi. Siiski võib julgelt ära näpistada koledaks muutunud alumised lehed.

Amplis tomati kasvatamise muudab põnevaks võimalus potte vajadusel ka siia-sinna tõsta. Kui ilmad näiteks väga niiskeks ja jahedaks kipuvad, võib tomati suvelgi ajutiselt tuppa sooja tõsta. Võimaluse korral võib amplid ja tomatipotid sügisel tuppa tuua ja päikseküllases kohas võib saaki saada hilissügiseni.

Väikeseviljalised ja samas veidi tugevama koorega tomatid on poolitatult või neljaks lõigutult ideaalne lisand toorsalatitele, aga ka lihtsalt toitude kaunistamiseks. Neid võib ka konserveerida ja kuivatada.

Kuivatamiseks sobivad väikesed ühesuurused tiheda viljalihaga valminud tomatid. Tomatid pesta hoolikalt ja siis lõigata terava noaga pooleks. Õhutemperatuur tomatite kuivatamisel peab olema algul 45 kraadi, pärast peab seda pikkamööda tõstma kuni 65ni, kuivatus kestab 10 tundi. Traditsiooniliselt kuivatatakse tomateid niinest põhjaga tihedatel sõeltel. Kui enamik veest on ära auranud, siis pööratakse tomatid teisele küljele, et need ei kleepuks ega kuivaks sõela külge, ja alandatakse pisut temperatuuri. Tänapäeval on võimalik tomateid kuivatada kvaliteetselt toidukuivati ehk dehüdraatoriga. Itaalias on kuivatatud tomatid oliiviõliga ülevalatult ja maitseainetega vürtsitatult omaette hõrgutiseks, mida serveeritakse eelroana, aga ka lihtsalt leiva ja juustu kõrvale.

SORDID

„Bajaja”. Väga varajane determinantne (latv lõpeb õiekobaraga) ampli- ja potitomatisort, aretatud spetsiaalselt amplis kasvatamiseks, kasvab kuni 35 sentimeetri kõrguseks, kasvuaeg 70 päeva. Taim on kompaktne, kasvukuju langev ja väga dekoratiivne. Sobib kasvatamiseks rõdukastis või suuremas lillepotis. Viljad punased, ümarad, väga väikesed, keskmiselt 8–10 grammi. Haigus- ja lõhenemiskindlad. Ühel taimel võib olla kuni 500–700 vilja.

„Tumbling Tom”. Väga varajane rippuvate vartega kirsstomat, kasvuaeg 63–70 päeva. Sobib kasvatamiseks rõdul, terrassil, kasvab 30 sentimeetri kõrguseks. Ettekasvatatud istikud istutada 40sentimeetrise läbimõõduga potti. Saagikas ja meeldiva maitsega. Viljad oranžikaspunased.

„Vilma”. Kasvuaeg 85–95 päeva. Sort on ette nähtud kasvatamiseks rõdul või aknalaual potis. Taime kõrgus 50–60 sentimeetrit. Aromaatsed, tumepunased ja mahlased viljad kaaluga kuni 20–30 grammi sobivad värskelt ja konserveerimiseks. Taimi võib kasvatada ka avamaal.

„Pinocchio”. Kasvuaeg 110–120 päeva. Madalakasvuline kirsstomat, sobib potikultuuriks. Taime kõrgus 30–40 sentimeetrit, saagikus 1–1,5 kilo ühelt taimelt. Viljad tumepunased, ümarad ja väga maitsvad, keskmine kaal 20–30 grammi. Sügisel, kui ilmad lähevad külmemaks, sobib hästi tuppa toomiseks.

„Minibel”. Kasvuaeg 85–95 päeva. Väga kompaktne amplitomat, kasvab 30–40 sentimeetri kõrguseks. Viljad säravpunased, pikantse hapukasmagusa maitsega. Ühe vilja keskmine kaal 15–25 grammi. Üksiktaimena võib kasvatada väikeses potis.

„Tumbling Tom Yellow”. Kasvuaeg 63–70 päeva. Minitomati põõsassort, sobib kasvatamiseks pottides ja rippkorvides. Kasvab 12–16 sentimeetri kõrguseks. Vili suurepärase maitsega ja sidrunkollast värvi.

„Tumbling Tiger”. Kasvuaeg 60–80 päeva. Ideaalne amplitomat, mis kannab kompaktsel põõsal magusamaitselisi, kerge triibuga ploomikujulisi rohekas-roosalaigulisi kirsstomateid. Suve jooksul võib saada ühelt taimelt kuni 300 tomatit. Kasvab 30 sentimeetri kõrguseks.

„Venus”. Kasvuaeg 100 päeva. Madalakasvuline sort. Oranži vilja kaal 15–30 grammi. Mõeldud kasvatamiseks rõdukastides ja pottides. Haigustele vastupidav.

„Aztek”. Väga varajane determinantne ampli- ja potitomati sort, kasvuaeg 60 päeva. Vili väikene, ümmargune, kollane ja väga maitsev, keskmine kaal 15–20 grammi. Ühel taimel võib kasvada kuni 150 tomatit.

„Micro Tom”. Kääbusja kasvuga (kõrgus 20 sentimeetrit) sort aknalaual ja rõdukastis kasvatamiseks. Väga varajane ja saagikas, kasvuaeg 50–60 päeva. Viljad punased, asetsevad tihedates kobarates, vilja kaal 25–30 grammi. Üksiktaimena võib kasvatada ka 12–15sentimeetrise läbimõõduga potis.

„Red Robin”. Kasvuaeg 85–95 päeva. Viljad punased ja asetsevad tihedates kobarates. Taim kasvab 20–30 sentimeetri kõrguseks. Sobib hästi potis või rõdukastis kasvatamiseks. Ühe vilja keskmine kaal 20 grammi.

„Tiny Tim”. Madalakasvuline kompaktne potitomat. Sobib hästi kasvatamiseks lõunapoolsel aknalaual, kasvuaeg 60 päeva. Kasvab 20–40 sentimeetri kõrguseks. Viljad väikesed, punased, magusad ja ümmargused. Vilja kaal 10–15 grammi.