Eesti toidueksport otsib uusi võimalusi

FOTO: Marko Saarm / Sakala

Maaeluministeeriumis valmiv toiduekspordi edendamise tegevuskava näeb ette eksporditavatele toodetele suurema lisandväärtuse andmist ja lähiturgudele lisaks ka teiste välisriikide kaasamist.

Maaeluministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja Taavi Kandi hinnangul on meie toidukaupade ekspordi üks peamisi probleeme eksporditavate toodete väike lisandväärtus ja tugev sõltuvus lähiturgudele eksportimisest. Sellest tulenevalt tuleb tema sõnul ekspordi edendamise fookus senisest enam seada väärindatud toodete ekspordile ja Eesti ettevõtetele avatud sihtturgude ringi laiendamisele. Liikumine tooraineid eksportivast riigist väärindatud tooteid eksportivaks riigiks tagaks toidusektorile suurema ja püsivama sissetuleku.

Selle eesmärgi saavutamiseks on muu hulgas vaja panustada töösse, mida teeb Veterinaar- ja Toiduamet Eesti ettevõtjatele uute eksporditurgude avamisel kolmandates riikides, et ettevõtjad saaksid paindlikult reageerida nõudluse muutusele ja seeläbi vähendada ühe põhituru äralangemisest tulenevat äririski. Samuti tuleb tugeva konkurentsi tingimustes ning geograafiliselt ja kultuuriliselt kaugetel sihtturgudel läbilöömiseks tugevdada toidusektori eksportööride müügi- ja turundusvõimekust. „Lisaks vajavad ettevõtjad kahtlemata ka edaspidi ja senisest suuremas mahus riigi tuge erinevates müügiedendusele suunatud tegevustes, sealhulgas näiteks ärikontaktide loomisele suunatud ürituste, teavituskampaaniate ja turundusürituste korraldamisel,” märgib Kand.

Toiduliit: üksi tegevuskavast ei piisa

Toiduliidu juhataja Sirje Potisepa sõnul ekspordivad Eesti toidutöötlejad praegu 32 protsenti oma toodangust, mis on tema hinnangul tubli saavutus. „Kuigi kõige paremini tunnevad oma tooteid konkreetse ettevõtte ekspordijuhid, ei ole erinevatel toetustel kindlasti mitte väike roll. Ekspordi temaatika on tõusnud eriti teravalt ja hoopis teises võtmes just eriti pärast Venemaa embargo väljakuulutamist. Kuigi toidutööstused on uute turgude leidmisega väga hästi hakkama saanud olukorras, kus kõik ELi ettevõtted otsivad uusi turge ja müügivõimalusi, oleme olnud siiski väikese riigina veidi aeglased suunamuutustes,” selgitab ta.

Potisepp lisab, et peab siinkohal silmas tõsiasja, et kolmandate riikide turgudele sisenemisel on hästi lihtsustatult öeldes vaja toidukaupadele kohaliku veterinaarameti tunnustatud sertifikaate. Nende taotlemine on pikk protsess. „See on kindlasti koht, kuhu peaks suunama lisaressursse, et see bürokraatia kadalipp kiiremini läbida ja luua ettevõtetele võimalused turule siseneda. Sest kui võimalusi ei ole, siis ka parima tahtmise juures ei oota potentsiaalne lepingupartner kuid ega aastaid, vaid ostetakse nendelt tootjatelt ja riikidest, kus võimalused olemas. Seda teemat on juba korduvalt puudutatud erinevatel ümarlaudadel, VTA on teinud tublit tööd, nüüd oleks vaja lihtsalt sellistele tegevustele rohkem tähelepanu ja inimressurssi panna.”

Toiduliidu juht ütleb, et hindab väga maaeluministri mõtet ja tahet luua toiduekspordi edendamise tegevuskava, kaasates spetsialiste. Kuid ükski tegevuskava iseenesest ei aita tema sõnul kaasa, see peab ka vastava sisu saama. „Meil tehakse riigi tasandil väga palju erinevaid tegevusi ekspordile kaasaaitamiseks, alustades messi ühisboksidest ja lõpetades konkreetsete kõrgel tasemel välisvisiitidega ja ärikohtumistega. Juba sellise info ühte tabelisse kokku kogumine, mida uue aasta alguses tegime, nõudis aega. Aga see-eest on ettevõtetel nüüd aasta lõikes olemas tegevuste ülevaade ning võimalik oma aega ja raha paremini planeerida,” räägib Potisepp.

Toiduliit on igal aastal teinud oma liikmete seas küsitlusi, millistele turgudele soovitakse minna, millistest kontaktkohtumistest ollakse huvitatud, milliseid messikülastusi soovitakse ning millised on konkreetsed ootused riigile. Suurimate ekspordi takistajatena on välja toodud ülitihedat konkurentsi, rasket juurdepääsu müügikanalitele ehk kontaktide puudust, ostjate eelarvamusi ja riikide protektsionismi, ka turgude siseinfo puudumist, mis eeldab kalleid uuringuid. Kõik tegevused peaksid aitama neid takistusi kõrvaldada.

Samas on ootustes riigile välja toodud eelkõige Eesti kui sihtriigi tuntuse tõstmise või isegi selle loomise vajadust, mis aga eeldab pikka ja järjepidevat turundust. Sellele on suunatud ka EASi uus kontseptsioon. „Järjepidev töö võiks kanda vilja ja kui me saame juba kõik rääkida riigist ühiste sõnumitega, oleks see eksportijatele suur abi. Reaalsus on praegu see, et Eestit ei tunta ja usaldusväärsus seetõttu väike,” tõdeb Potisepp.

Tema sõnul tuleks selles tegevuses vaadata senisest enam EASi poole, mis on ellu kutsutud muu hulgas ka ekspordi edendamiseks ja mille aastaeelarves on sajad miljonid eurod. „Miks mitte kaaluda pilootprojektina toidutööstuste prioriteetseks seadmist EASi esindajate tegemistes konkreetsetes sihtriikides?” esitab ta küsimuse, lisades, et see eeldab vaid kahe ministri kokkulepet.

Infojagamine, koostöö ja ettepanekute koondamine tegevuskavva on tema hinnangul küll hea mõte, kuid oma väikeriigis peaksime olema märksa kiiremad ja paindlikumad. „See annaks meie butiiktööstustele maailma mõistes ka juba edu. Praegu on Läti ja Leedu meist paraku edukamad ja ambitsioonikamad,” lausub ta lõpetuseks.

EPK: Eesti piim Aasiasse, Aafrikasse ja Lõuna-Ameerikasse

Tiina Saron, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPK) juhatuse liige, lisab omalt poolt, et Eesti põllumajandussaaduste eksporti piirab kasutada olev ressurss. Alates 1995. aastast on meie põllumajandussaaduste väliskaubandusbilanss olnud negatiivne, välja arvatud piimasektor.

„Eesti piimasektor on ekspordikeskne tootmisharu ja tulenevalt kõrgest piimaga isevarustatuse tasemest tuleb üleliigne osa eksportida kas toorpiima või piimatoodete näol,” selgitab ta. Eesti piimatoodete eksporditurgudeks on aastate jooksul olnud ligikaudu 70 protsendi ulatuses Euroopa Liidu liikmesriigid ja 30 protsenti kolmandad riigid, millest kuni 2013. aasta lõpuni moodustas põhiosa Venemaa.

Seoses pöördeliste sündmustega piimandusturul alates 2014. aastast on jätkuvalt olnud päevakorras Eesti piimatoodetele uute turgude otsimine. „Hindame kõrgelt maaeluministeeriumi pingutusi eelkõige Hiina ja Jaapani turgude avamisel, kuid vaatamata saavutatud edule vajaks avamist veel rida turge, mis on Eesti piimasektorile tähtsad,” lausub Saron.

Ta selgitab, et kolmandate riikide turgudele pääsemine on reeglina kolmeastmeline, millest esimene on riikidevahelise vastastikuse mõistmise memorandumi sõlmimine. See hõlmab endas veterinaarteenistuste omavahelist dokumentide vahetamist. Sellele järgneb Eesti ettevõtete tunnustamine importiva riigi veterinaarteenistuse poolt ja alles siis jõutakse äritehingute tasandile, kus vahetatakse toodete spetsifikatsioone, hinnatakse äririske, lepitakse kokku hinnas jne. Seega – esimesed kaks etappi toimuvad riigi osalusel ja ettevõtja neid protsesse kiirendada ei saa.

Tuginedes Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja piimaekspordiga tegelevate liikmete kogemustele ja arengutele piimandusturul, oleksid olulised turud järgmised: Hiina, Jaapan, Al˛eeria, Mehhiko, Iraan, Kuveit, Indoneesia, Filipiinid, Singapur, Malaisia, USA ja Lõuna-Korea.

Arvestades seda, et praegu üritavad kõik ELi liikmesriigid leida väljundit kolmandate riikide turgudele, oleks just majandusdiplomaatide abi väga teretulnud meie veterinaarteenistuse saadetud kirjade menetlemise protsessi jälgimisel ja toetamisel. „Teisena nimetaksime konverentse, riiklikke visiite ja teisi üritusi, kus kohtuvad kõrged riigiametnikud ja diplomaadid. Eesti edu IT-valdkonnas on üldteada ja seetõttu võiks kaaluda ühe variandina IT-lahenduste eksporti tingimusel, et saadakse võimalus eksportida ka Eesti piimatooteid,” käib Saron välja ettepaneku.

Kolmanda osana oleks tema sõnul teretulnud turuülevaated ja -analüüsid Aasia, Aafrika ja Ladina-Ameerika riikide piimaturgude kohta, kuna meie teadmised nendest turgudest on peaaegu olematud ja igasugune abi selle tühimiku täitmisel hädavajalik.

Fakte meie toiduekspordi kohta

2016. aasta põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordi väärtus oli teist järjestikust aastat languses ja jäi eelneva aastaga võrreldes 8% väiksemaks.

80% eksportkaupadest müüdi ELi siseturule.

Peamised ekspordikaubad olid nisu, oder ja toorpiim.

34% põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordist kolmandatesse riikidesse andis teravilja müük.

Kolmandatesse riikidesse müüdi enim otra, nisu, herneid ja elusveiseid.

36% piimatoodete ekspordikäibest tuli toorpiima müügist.

34 protsendiga oli lihasektori peamine ekspordiartikkel elusveis.

Nii liha- kui ka piimasektoril oli väiksem arv eksporditurge kui enne sektoreid tabanud kriisi 2014. aastal.

Populaarne

Tagasi üles