Kuidas kaks sõpra Lool eduka lihatootmise käima panid

Osaühingu Kikas tegevdirektor Eero Lass (paremal) ning müügi- ja turundusdirektor Rein Hünerson. Foto: Erakogu

Loo keskusesse osaühingule Kikas külla sõites tahaks esimese asjana küsida, kas tegu on kunagise Linnuvabriku järglasega. Tuleb välja, et päris ei ole, aga seos on siiski olemas, sest tegutsetakse kunagise Linnuvabriku ruumides.

Osaühingu Kikas tegevdirektor Eero Lass ning müügi- ja turundusdirektor Rein Hünerson on ettevõtte asutajad ja aktiivsed omanikud, kes ise iga päev tootmises sees. „Olen Reinuga kauem koos töötanud kui oma naisega abielus olnud,” lausub Lass, kui jutt läheb ühistegevuse alguse peale. On tunda, et mehed saavad hästi läbi ja hingavad piltlikult öeldes ühes rütmis. Mõlemal on hea huumoritunnetus, nii et ajakirjanik ei saa kohati arugi, on’s see tõsine jutt, mis nad räägivad, või niisama lõõpimine.

Kikas toimetab Linnuvabriku sööklahoones

Tegelikult sai nende ühine ettevõte 1996. aastal alguse hoopis Järlepas ja kandis toona nime Järlepa Kaubandus. Alguses tehti pirukaid ja vahendati lihakaupa. „Ühel hetkel nägime, et maas kraavis lihtsalt vedeleb ilus nimi Kikas ja otsustasime selle üles korjata,” räägib Hünerson. Tegelikult see muidugi nii lihtsalt ei läinud, sest sama nime kandis tollal ka kunagi Linnuvabriku omanduses olnud populaarne kauplus-baar Tallinnas Liivalaia tänavas. Vanemad lugejad mäletavad kindlasti, et seal sai kehval ajal maitsvat grillkana ostmas käidud. Nii et senikaua, kuni see veel tegutses, tuli ettevõtte nimena kasutusele võtta Kikas Kaubandus, mis hiljem muudeti lihtsalt osaühinguks Kikas. Põhiliselt linnulihaga tegelevale firmale sobib selline nimi muidugi suurepäraselt. „Kukk ju lisaks ka võitleja ja ärataja,” leiab Hünerson selle nimetuse juures veel teisigi positiivseid külgi.

Aastast 2002 tegutseb Kikas Loo keskuses endisest Linnuvabrikust alles jäänud sööklahoones, kus pinda 1600 ruutmeetrit. Madal maja on läbinud põhjaliku remondi, kuid nüüd juba kitsaks jäänud, nii et peagi seisab ees kolimine päris uude tehasesse sealsamas lähedal.

Ehkki Kikas toodab põhiliselt linnulihast kotlette, ššnitsleid, burgereid, lihapalle, singi- ja juustutaskuid ning maitsestatud ja marineeritud tooteid, on ettevõttel võimekus ja vajalikud tunnustused, et teha tooteid ka sea- ja loomalihast. Klientide hulgas on kauplustele lisaks mitmed toitlustusettevõtted ja kiirsöögikohad. Tehakse vormitud, praetud, küpsetatud ja marineeritud lihatooteid nii väike- kui ka hulgipakendis. Suurema osa moodustavad valmistooted, mis vajavad enne sööma asumist ainult ülessoojendamist ja on seega mugavad kasutada.

Küsimusele, kuidas on erineva liha tarbimine aastatega muutunud, vastab Hünerson, et sea- ja kanaliha vahekord on enam-vähem sama ehk siis tugevalt sealiha kasuks püsinud, kuid veiseliha osakaal on seoses lihaveiste kasvatamisega pisut kasvanud, ehkki hüppelist tõusu pole siingi täheldatud.

Konkurents on tihe

Küsimusele, kuidas läheb, vastab Hünerson, et üsna raskelt: „Kogu selle aja jooksul, mil oleme tegutsenud, mingit sellist õnneaega, et Hollywoodi naeratus näole tuleb, pole olnud. Konkurents on kõva ja kõik otsivad uusi võimalusi.” Sel põhjusel ei soovi ta ka, et tootmist pildistame. Sest teab, et on esinenud heade toodete kopeerimisi ja idee selles valdkonnas maksab. Üks suur mure on tema sõnul seegi, et kui tooted ja nende nimetused on kaitstud, siis retsepte kusagil ei registreerita ja neid on lihtne üksteiselt üle võtta. Samas on retsept valmistoodete üks olulisemaid komponente üldse.

Lass lisab omalt poolt, et 15 aastat on juba Lool tootmises tegutsedes vastu peetud ja üht-teist ka ilma suurema kärata ära tehtud. Nüüd loodetakse, et uue maja valmimisel avanevad lisavõimalused tootmisele uue hoo sisse annavad. Kuna praegune kompleks asub elutsoonis, siis see seab tootmisele oma piirangud – väga palju kärsata ja möllata ei saa, nagu mehed ütlevad. Seadmete ostuks on PRIA eelmisel perioodil Kikasele ka pisut toetust andnud ja nüüd, uue meetme avanedes, on lootust uue tehase jaoks pisut lisa saada.

Nagu Eesti toidutööstuses üldse, on ka Kikasel seatud suund ekspordi suurendamisele. Praegu läheb Eestist välja vaid 3–4 protsenti nende toodangust: põhiliselt Lätti ja Leetu, pisut ka Soome. Uute turgude leidmiseks on koos Toiduliiduga Soomes ja Rootsis messidel käidud. Selle aasta eesmärkide kohta ütleb Hünerson: „Kui suudame praegust taset hoida, oleme kõvad poisid.” Aasta lõpus on plaanis uude majja sisse kolida ja tootmist laiendada. „Kuna teekonnal võib juhtuda igasuguseid asju, näiteks kivi kinga sisse sattuda ja ei saa nii kiiresti edasi minna, kui mõeldud, siis pikemalt praegu sellest rääkida ei tahaks,” lisab ta.

Kohvi pakutakse nüüdki

Kuna kohalikud inimesed olid harjunud selles kohas söömas käima, siis hoiab Kikas nüüdki seal väikest kohvikut elus. Ehkki see moodustab kaduvväikese osa ettevõtte käibest, on vana tava tahetud alles hoida, sest ega pärast Linnuvabriku likvideerimist Lool infrastruktuuri enam kuigi palju järel ole.

Lass mäletab hästi aega, kui Loo oli veel õitsev asula Tallinna lähedal, sest tuli sinna elama kümneaastase poisina. Isegi mõned Linnuvabriku kurikuulsad tegelased on tal tollest ajast tuttavad. Nüüd on sealkandis õhtuti vaikne ja paljud kohalikud elanikud eelistavad linnas tööl käia. Sellist suurt ettevõtet, nagu oli Linnuvabrik, mis paikkonnale elu sisse puhuks, siin ju enam ei ole.

Veterinaararsti haridusega Hünersoni esimene töökoht oli Ranna sovhoos, mis oli omal ajal teine suur linnuliha tootev ettevõte Eestis. Sealt kutsuti mees Järlepasse, kus oli tõulinnukasvatus ja kus ta kohtus praeguse partneri Lassiga. Nii et lindudega on ta kogu aeg seotud olnud ja tunneb seda ala läbi ja lõhki. Järlepa kaubamärk on nüüd HK Scan Estonia käsutuses, samuti Linnuvabriku järglase Talleggi oma. Mõlemad mehed teavad varasemast kogemusest hästi, mida tähendab lindude munast koorumine, nende kasvatamine ja sealt edasi valmistoodangu tegemine.

Kõik Kikase tooted valmivad sisseostetud kvaliteetsest lihast, põhiliselt kanafileest, mida tarnib HK Scan nii siinsamas Lool kui ka Tabasalus asuvatest kanalatest ja mis kannavad Talleggi silti all. Kvaliteetset kanaliha pakuvad lisaks Läti ja Leedu kasvatajad.

Kuna kohapeal toorliha töötlemist ei toimu, siis üllatavad Kikase tootmisruumid oma puhtuse ja korraga. Siin saavad tööd 30 inimest – põhiliselt ümbruskonna elanikud, aga osa tuleb ka Maardust, Kostiverest ja mujalt. 80–90 protsenti kaadrist on püsiv, ülejäänud vahetuvad. Uue tehase avamisel on kavas inimesi juurde võtta.