Eestlane eelistab üha enam vabapidamisel kanade mune

FOTO: Taavi Alas

Maailma tuntud telekokad soovitavad alati eelistada vabapidamisel kanade mune. Miks peaks neid eelistama ja kui palju paremad-tervislikumad need munad võrreldes tavalistega on?

Järjekordne linnugripi oht sunnib linnukasvatajaid alates aprillist mitmeid ettevaatusabinõusid rakendama. Et kanad saaksid jätkuvalt õues vabalt siblida, tuleb teha kulutusi võrguga kaetud aedikute rajamiseks. Kuna vabapidamisel kanade munad on tavalistest kallimad, võib piirangu tõttu nende hind veelgi tõusta.

Kas vabapidamisel kanade munad on oma hinda väärt ja kas tulevik kuulub Eestiski õnnelikele kanadele, hoolimata aeg-ajalt kummitavast linnugripi ohust?

Tarbija tahab kvaliteetseid mune

Eesti Linnukasvatajate Seltsi MTÜ juhatuse esimees Aleksander Lember ütleb Maa Elule, et nende liikmete hulgas peab enamik väikepidajaid oma kodulinde, sealhulgas kanu, just vabalt. „Maheettevõtjaid meie seltsi liikmete hulgas ei ole, sest mahepõllumajanduslik tootmisettevõte peab olema põllumajandusameti poolt tunnustatud ja nõuete täitmine ei ole lihtne. Eeskätt on probleemiks lindude söötmise korraldamine, sest mahesöötasid ei ole alati saada, eriti proteiiniallikaid,” selgitab ta.

Vabapidamine on Aleksander Lemberi sõnul väikelinnukasvatajatel valdav pidamise viis ja tarbijagi on hakanud eelistama just nende kanade mune, kes vabalt peetud. „Paljud väikelinnupidajad on maininud, et vabapidamisel kanade munade realiseerimisega pole probleemi ja tihtipeale ei suudeta munanõudlust isegi rahuldada.”

Lember on nõus, et algava hooaja, seega 2017. aasta põhiprobleem on lindude gripi oht, sest 1. aprillist hakkavad kehtima kodulindude väljas pidamise piirangud. „Paljud linnukasvatajad peavad nõuete täitmiseks ilmselt lisakulutusi tegema, sest mitte kõigis majapidamistes ei peeta kanu kinnises aedikus, vaid lindudel lastakse väljas vabalt ringi liikuda. Praegu ei ole veel haigeid linde Eestis avastatud, kuid olukord on kriitiline, sest väga paljudes maades on linnugripp juba kohal. Kui pikaks ajaks piirangud kehtima jäävad, pole teada.”

Lisakulust pääsu ei ole

Tuntud kanakasvataja, Kehtna Mõisa OÜ juhatuse liige Siim Riisenberg tõdeb, et muna koostis ja värv sõltub söödast. „Meie sööt on ise kasvatatud, ise jahvatatud ja segatud kokku parimatest komponentidest, mida oskame kanale pakkuda. Püüame pidevalt õppida, mis kanadele meeldib, et oma lindudele veelgi paremat sööta anda. Inimene, kes sööb meie kanade mune, saab tutvuda, kuidas muna valmib, alates viljaseemne külvamisest,” rõhutab Riisenberg.

Miks on vabapidamisel kanade munad maailmas nii populaarsed ja miks on sellised munad hulga kallimad? Paarkümmend aastat tagasi siblisid ju iga maavanaema kanad vabalt õues, aga siis ei kiidetud vabapidamist sugugi nii innukalt.

Siim Riisenberg selgitab, et mida teadlikum ja jõukam on klient, seda enam eelistab ta vabalt peetavate kanade mune. Tänapäeval tähendab vabapidamine täiendavaid nõudeid, rohkem tööd, samuti lindude toidu ja elukeskkonna paremat kvaliteeti.

„Vabalt peetavate kanade pidamine on kulukam. Sööta läheb rohkem kaotsi, mune läheb rohkem kaotsi (kõik kanad ei mune pesakasti), kanala kütmine on kallim, kuna ühel kuupmeetril elab vähem kanu. Kanu peetakse ühel korrusel,” loetleb ta põhjusi.

Riisenberg märgib endisaegsete maavanaemade kanade munade kohta, et veel kakskümmend viis aastat tagasi ei rõhutatud, et toode (muna) on mahe, valmistatud Eestis, toodetud Eestis, valmistatud käsitsi jne. „Kui soovid oma toodet müüa, siis pead massist erinema. Kui massist ei erine, siis pead hinna ja kogusega lööma,” selgitab ta tänapäevaseid turureegleid.

Kanast on saanud sotsiaalne olend

Riisenberg lisab, et kana on tänapäeval popp lind ja teda saab pidada isegi näiteks oma Lasnamäe korteris. „Kana saab õpetada nagu oma head sõpra koera. Vabad kanad ei ole anonüümsed olendid, vaid sotsiaalsed isendid, kellele meeldib nende peremees,” kirjeldab ta vabade kanade ja nende munade fenomeni.

Millist toitu tuleks kanadele anda ja kuidas neid pidada, et saada kvaliteetseid mune? Riisenberg räägib, et Kehtna Mõis OÜ peab kanu munade saamise eesmärgil. „Kanale tuleks sööta sisse kogu see energia, mille ta välja muneb ja mida kanale süüa meeldib: oder, nisu, rapsikook, sojakook, rapsiõli, lubjakivi, vitamiinid, silo, heinapebred. Kanu tuleks pidada nii, nagu kanale meeldib ja et ta ennast turvaliselt tunneks.” Ohuks on kullid, rebased, koerad, ilutulestikud, mootorrattad, ATVd jne. „Peame kanu oma paremate teadmiste kohaselt, et kanal oleks piisavalt valgust, hämarust, ööpimedust, õhku, soojust, siblimist, vett, sööta, koht õrrel, kus magada, koht pesakastil, kus muneda, turvalist ja rahulikku meeleolu kanalas jne.”

Siim Riisenberg nõustub Aleksander Lemberiga, et vabapidamisel kanade munadele on Eestis piisavalt turgu. „Jätkuvalt tuleb endale kliente ja innukaid austajaid koolitada näiteks avatud talude päevade kaudu. Edaspidigi tuleb kanalas vastu võtta lasteaedade, koolide, konkurentide ja teiste huviliste gruppe. Eesti inimene võiks olla jõukam, et lubada endale kvaliteetset Eestis kasvatatud ja valmistatud toitu,” soovib ta.

Praegu Eestis linnugripi ohu tõttu külalisi kanalasse ei lasta, aga tulevikus, kui oht möödub, avatakse uksed jälle.

Populaarne

Tagasi üles