Eesti sai endale mahealade kaardi
30. märts 2017, 09:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Organic Estonia, Maa-ameti ja Põllumajandusameti koostöös valminud kaardirakendus võimaldab igaühel otse looduses saada nutiseadme abil ülevaate mahepõllumajanduslikust tootmismaast ja näha sedagi, kus võimalik korjata mahesaadusi.
Pooleteise aasta pikkuse ühistöö tulemusel valminud Eesti mahekaart on Organic Estonia idee ühe autori ja projekti eestvedaja Krista Kulderknupu sõnul oluline mitmest aspektist. Esiteks on selline kaart tähtis riigi kuvandi pärast, sest võimaldab näidata, kui palju on meil puhast loodust ja kust tuleb see toodang, mida me mahedana reklaamime ja turustame. Ühtlasi on see tähtis argument mahetoodangu müümisel, sest võimaldab kauba puhtust tõendada.
Tegelikult annab sellise kaardi olemasolu tõuke tervele mahemajanduse valdkonnale: lisaks toidule ka metsandus- ja farmaatsiasektorile, turismile ja muule. See omakorda soodustab tootearendust ja loob uusi töökohti maapiirkondades. Kuna mujal taolist kaardirakendust ei ole, oleme siin teerajajad ja eeskujuks teistele riikidele.
Põllumajandusameti mahepõllumajanduse ja seemne osakonna juhataja Anu Nemvalts, kes samuti kaardi koostamise töögruppi kuulus, kirjeldab olukorda, kuhu praeguseks oleme välja jõudnud. Kui 1999. aastal, mil mahetootjaid Eestis tunnustama hakati, alustati 4000 hektari maaga, siis mullu oli mahetootmises maad juba ligikaudu 185 000 hektarit, mis moodustab veidi üle 18 protsendi kogu meie haritavast maast.
Oluline on mainida, et mahepõllumajandus kasvas isegi kriisiaastatel, kui kogu muu põllumajandus kiratses. Ka ettevõtteid on selles vallas järjest juurde tulnud kõigis Eesti piirkondades. Turustuskanaleid on tema sõnul samuti lisandunud ja hea uudisena on paljud suured kokkuostjad hakanud mahetoodanguga tegelema. Eriti suur kasutamata potentsiaal on korjes, kus enamik maast veel kasutamata, ja selles osas loodetakse uuelt kaardirakenduselt palju abi. Nemvaltsi sõnul on mahemajanduse viimaste aastate kiires korjega tegelevate tootjate arengus kindlasti suur osa Organic Estonia liikumisel ja nüüd valminud mahekaart peaks veelgi hoogu lisama.
Maa-ameti geoinformaatika osakonna juhataja Mariliis Areni sõnul on äsja valminud Eesti maheala kaart tehtud eelmise aasta andmete põhjal ja seda hakatakse uuendama iga aasta detsembris. Mahealade kaardi abil saab inimene näiteks metsa minnes nutitelefonis vaadata, kas ta asub mõnel korjealal. Võimalik on ka üles leida soovitud koht nime järgi. Huvilised saavad vaadelda meie metsi ja maid isegi kultuuride kaupa, näiteks otsida üles mõni mahemaasika ala. Samuti vaadata, mida kasulikku on kirjas Organic Estonia kodulehel, kust muu info hulgas leiab ka korduma kippuvad küsimused.
Eelkõige nähakse kaardi kasutajaina ettevõtjaid, kes soovivad olemasolevat bioressurssi enda huvides paremini ära kasutada. Näiteks on kaardist praktilist kasu marja- või seenekorjajate õigesse metsa saatmisel. Põllumeestel on kasulik vaadata, millised mahepõllud tema piirkonnas asuvad, sest mahemaal ei tohi kasutada keemilisi taimekaitsevahendeid. Eriti tarvilik on selline teave aga mesinike jaoks, kes tahavad teada, kuhu oma mesitarud paigutada.
Organic Estonia on seadnud eesmärgiks saavutada mahemaa pindalaks Eestis 51 protsenti, selleks tuleb kaasata ka erametsad ja mahedad riigimetsad, mida on meil praegu 40 protsenti. Praegu moodustavad alad, mis võimaldavad tegeleda mahepõllumajandusliku tootmise ja korjega, Eesti pindalast 30 protsenti.
Maheala kaart: https://xgis.maaamet.ee/mahekaart