Päevatoimetaja:
Kadri Suurmägi

Äripark Tartu väravas hakkab teenindama maainimest

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Arendajate tulevikuvaade Rohelisest Pargist Tartu linna väravas näeb välja selline. Kavanditest püüab kahtlemata kõige enam pilku 16korruseline büroohoone, mille keskmistele korrustele on planeeritud aasta ringi roheline ja pimedas valgustatud talveaed.
Arendajate tulevikuvaade Rohelisest Pargist Tartu linna väravas näeb välja selline. Kavanditest püüab kahtlemata kõige enam pilku 16korruseline büroohoone, mille keskmistele korrustele on planeeritud aasta ringi roheline ja pimedas valgustatud talveaed. Foto: Salto AB / Roheline Park

Ettevõte Cesana Grupp tahab rajada Tähtvere valda otse Tallinna-Tartu maantee serva Emajõelinna väravasse tööstuslinnaku, kuhu, nagu nimi Roheline Park ütleb, soovitakse meelitada põllumajanduse ja metsandusega tegelevad firmad.

Mõte just selline äripark rajada pole uus, sest umbes kümne hektari suuruse krundi maantee, raudtee ja maaülikooli õppehoonete naabruses ostis firma juba aastate eest. Planeeringud said valmis paraku täpselt majanduskriisi ajaks ja pargi arendus jäi seisma. Nüüd soovib ettevõte vanale plaanile uue hingamise sisse puhuda ja nagu näitab senine areng, pole tegemist tühipalja unistamisega.

Arhitekti planeeritud

Esimese rentnikuna kolis mullu suvel Rohelisse Parki looma- ja taimekasvatustooteid müüv AS Dimedium. Arendaja soov on, et huvilistele ehitatakse valmis just selline maja, nagu vaja, säilitades samas ühtset arhitektuurset stiili, ja Dimediumile see sobis.

Löödi käed ja arendajale parima pakkumise teinud Mapri OÜ asus tööle. Dimediumi juht Sivar Irval rõõmustab ehitustempo üle. Kui ehitama hakati 2015. aasta hilissügisel, siis juba aprillis kolis Dimedium oma uude majja sisse. „Vahepeal oli tunne, et sarikapidu tuleb enne nurgakivi panekut,” muheleb Irval.

Mõistes, et Roheline Park on jõudnud oma aja ära oodata, korraldas Cesana Grupp mullu arhitektuurivõistluse, et leida Tartu põhjapoolse sissesõidu ääres asuvale krundile väärikas välimus. Osalema kutsuti mitmeid tuntud arhitektuuribüroosid. Mullu maikuus kavandeid hinnates tõdes arendaja Tauri Sokk, et kõik tööd on väga tugevad. Kõige paremini tabas Rohelise Pargi kontseptsiooni arendaja arvates siiski arhitektuuribüroo Salto kavand „Nimetu”.

Võistlusülesanne võlus konkreetsusega, tunnistab arhitektuurivõistluse võitnud Salto AB arhitekt Ralf Lõoke. „Juhtub harva, et arendajal on niivõrd selge kontseptsioon,” sõnab ta.

Oma võistlustöös lähtus ta eelkõige pargi nimest, püüdes rohelust kavanditesse panna palju. Kuni selleni välja, et ta lõi pildi 16korruselisest kõrghoonest, mille keskele läbi kaheksanda ja üheksanda korruse on ta joonestanud aasta ringi rohelise talveaia, mis paistaks valgustatuna kaugele ka öösiti.

Olgu öeldud, et Lõokese kavandite järgi on Tartusse varem ehitatud näiteks läheduses asuv maaülikooli spordihoone. Samuti Kesklinna kooli juurdeehitis.

Teine rentnik

Juba Dimediumi avamisel sai selgeks, et nad ei jää parki üksi. Arendaja oli selleks ajaks sõlminud lepingu juba järgmise maja ehituseks.

Põllumajandus-, metsa- ja ehitusmasinatega kaupleva Intrac Eesti juhatuse esimees Tanel Teimann kinnitab, et praegu asub ettevõtte Tartu esindus Tiksojal, mis on aga juba ammu kitsaks jäänud. Sestap otsiti juba mõnda aega uut ja avaramat kohta, kus end sisse seada. „Rohelise Pargi arhitektuuriline lahendus ja ärikontseptsioon kõnetas kohe,” tunnistab Teimann. Kuna pargi tulevikuvisioon näeb ette kujunemist Lõuna-Eesti põllumajandus- ja metsandussektori ettevõtete keskuseks, sobib Intrac Eesti oma teenuste ja tootevalikuga sellesse kohta Teimanni sõnul väga hästi.

Sarnaselt Dimediumiga kerkis ka Intraci esinduse hoone kiiresti, võivad tunnistada sagedasemad Tallinna ja Tartu vahel sõitjad. Pidulikul nurgakivipanekul 20. märtsil asetati silinder maja projekti, kehtiva raha ja värske Postimehega nurgakiviauku ja kaeti betooniseguga juba valmiva maja katuse all.

Teimann märgib, et tehnika müügipool tuleb peagi avatavas esinduses väike, sest müük käib põhiliselt põllul ja metsas. Küll aga kasvab võrreldes senise esindusega tunduvalt remonditöökohtade arv. „Tiksojal oli neid kaks, siia tuleb üheksa.” Just klientide teenindamise kiirus on Teimanni hinnangul praegu vaeslapse osas ja see vajab parandamist.

Kui praegu on Intrac Eesti Tartu esindusel üheksa töötajat, siis uus keskus kahekordistab seda arvu. Uued töötajad saavad koolitust Kehtna maamajanduskoolis ja ka välismaal.

Kasvab edasi

Rohelise Pargi arhitektuuriline kavand näeb ette rajada 16 eri suurusega hoonet. Töö järgmiste rentnike leidmiseks käib, kinnitab Cesana Grupi juhatuse liige Tauri Sokk. Tema sõnul keskendub arendaja nüüd aga esimese asjana uue tänava ehitamisele, mis viib linnaku tulevaste asukateni. Kõik kommunikatsioonid on juba rajatud ja kui pinnas taheneb, saab hakata asfaltima.

Arhitektuursest plaanist tahab Sokk igal võimalusel kinni hoida ning ehitada valmis ka planeeritud 16korruselise büroohoone. Kas see ka õnnestub, näitab edasine töö. Soku sõnutsi on arendajal valik, kas võtta risk ja ehitada suur hoone valmis lootuses, et selle atraktiivsus pälvib hiljem rentnike huvi. Või leida enne ikkagi strateegiline partner, kellega koos arendusse minna. „Ma arvan, et endale ausammast me rajama ei hakka,” tõdeb Sokk, kuid tunnistab, et tema unistus oleks talveaiaga kõrghoone siiski valmis ehitada.

Teiste seas nurgakivipanekule saabunud ja kellut käes hoidnud Tartu linnapea Urmas Klaas leidis, et Roheline Park muudab linna sissepääsu tundmatuseni. Kuid see ei jää ainsaks suureks objektiks linnaväravas. Nimelt kavandatakse lähedusse Tartu põhjapoolset ringteed ja Tiksoja silda, mis võimaldab nii Rohelise Pargi tulevastele kundedele kui ka kõigile teistele kiiret ja turvalist pääsu Jõhvi ja Jõgeva poole.

Omalt poolt lubas Klaas, et ka Tartu linn koostöös maanteeametiga parandab ümbruskonna tänavate ja kergliiklusteede seisundit, et pargile oleks parem ligipääs.

Tagasi üles