Masinamüüja aasta on alanud lootusrikkalt

Intrac Eesti tegevjuht Tanel Teimann (vasakul) ja põllumajandusmasinate teenindusinsener Teet Oras teavad, et vähemalt sama tähtis kui masinate müümine on ka nende järelhooldus.

FOTO: Kristina Traks

See, kuidas läheb majandusel, peegeldub üsna otseselt masinate müügis. Metsandus-, põllumajandus-, ehitus- ja materjalikäsitlusmasinaid müüva Intrac Eesti tegevjuht Tanel Teimann ütleb, et ta tunnetab just tänavu aasta algusest ettevõtjates otsekui uut hingamist ja positiivsust – masinate soetamise kohta küsitakse julgemalt kui viimastel aastatel.

„Aasta on alanud aktiivselt ja ettevõtjate lootusrikkus on tunda juba aasta alguses,” sõnab Teimann. „Põllumajanduses on toimunud kohanemine ja piima hindki on tõusnud. Paljud lükkasid raskel ajal masina ostu edasi, kuid lõputult ei saa seda teha – õiged masinad on efektiivsemad ja mida uuemad need on, seda vähem ka lagunevad. Kui ettevõtjal on näiteks silo võtmiseks aega loetud päevad ja masin esimesel päeval katki läheb, on häda suur. Sellepärast üritataksegi masinapark võimalikult uus hoida.”

Ta toob välja asjaolu, et just põllumajanduses on Eesti traktoripark vägagi uus, lausa üks uuemaid Euroopas. „Muidugi on siin suur roll põllumajandustoetustel, mille abil traktoreid ostetakse, kuid eks üldiselt ka meil Eestis on paljud asjad uuemad kui mujal Euroopas, sest riik on noor,” sõnab mees.

Eurotoetused on muidugi teretulnud, kuid Teimanni sõnul on asjal ka varjukülg. „Eks ettevõtjate optimism on praegu endiselt natuke eurotoetushõnguline. Oleks parem, kui nad nii palju toetustest ei sõltuks. Näiteks praegugi oodatakse ehituses rahade nii-öelda lahtiminekut. On küll otsustatud, mis sektoritesse raha antakse, kuid projekte, mis reaalselt majandusele hoo sisse lükkaksid, pole veel alustatud. Me ehitame tänu sisetarbimise kasvule ja ehitussektoris on tänavu elavam ka kohalike omavalitsuste valimiste tõttu – teed ja koolikatused vajavad ju rajamist,” räägib Teimann.

Intrac Eestit on seni teatud rohkem kui ehitus- ja metsamasinate müüjat, kuid juba aasta jagu on ettevõte müünud ka põllumajandusmasinaid. Lähikuudel avatakse Tartus uus teeninduskeskus, sest praegune on jäänud lootusetult kitsaks. Teimann märgib, et masinamüüjate konkurents on väga tihe ja kliendid üsnagi margitruud – kui ettevõtja on üht marki masinaga juba töötanud ja harjunud või ka mitu sama marki traktorit ära pidanud, siis on talle päris raske müüa margivahetuse mõtet. „Harjumusi me väga kergesti ei muuda, inimene võib öelda, et ta mõtleb uue masina peale, kuid mõtlema võib ta jäädagi,” sõnab Teimann.

Vähemalt sama tähtis kui masinate müümine on ka nende järelhooldus. Kõik, mis liigub, see kulub ning paraku kipub Eesti oludes olema nii, et kui mõne töö tegemiseks on hea ilm, siis on see üle Eesti nõnda. Mis omakorda tähendab, et kõik lähevad põllule ja abivajadus tekib kõigil ühekorraga. „Turul on tuhandeid traktoreid ja sellisel tippajal võib olla päris keeruline kõigi juurde korraga jõuda. Samas me oleme valmis – hooajal oleme põllumehe jaoks olemas 24/7, anname nõu telefoni teel ja meil on üle Eesti 13 hooldusbussi. Kuna asume Tallinnas, Jõhvis, Tartus, Pärnus ja Kuressaares, siis oleme sisuliselt igast kliendist tunni-pooleteise kaugusel. Samuti on meil korralik varuosade ladu, tehasetellimused jõuavad 24 tunni jooksul ja vajadusel keerame osa maha laoplatsil seisvalt masinalt.”

Tuhat suurt masinat

Uusi põllumajandustraktoreid ja kombaine müüdi eelmisel aastal Eestis 666, ehitusettevõtjad ostsid umbes 260 uut masinat ja metsa läks ligikaudu 60 uut masinat. Võimalik, et osaliselt on need arvud mõjutatud ka seadusemuudatusest, mille järgi oli masinad, mille mootorid ei vastanud heitgaasinormi Tier 4 Final nõuetele, tarvis registreerida. Samas registreering ei pruugi näidata, et masin on müüdud, vaid see võib alles seista maaletooja juures müügiplatsil.

Teimann selgitab, et traktoriturg on väga kirju. Müügiedetabelite tipus jaotub tootemarkide esikolmiku vahel vaid umbes viiendik turust, ülejäänud osa jaguneb paljude teiste markide vahel. „Kui ühte marki masinaga on töötatud ja see tundub hea, siis jäädaksegi selle juurde. Sõltub ka sellest, kes traktoriga opereerib. Kui see on peremees ise, siis on traktor võib-olla natuke parem. Seal on mugavusfaktor nagu autol ehk et punktist A saab punkti B ka lihtsa masinaga, kuid reaalsus on see, et kallima ja odavama vahe on suuremas mugavuses,” selgitab Teimann.

Kui juba autodega võrrelda, siis kui keeruline on traktorit osta? Tegemist on päris suure ettevõtmisega ja seda mitte ainult hinna poolest, mis üldjuhul uue masina puhul ulatub üle 100 000 euro, vaid just paljude detailide läbimõtlemise poolest. Harva, kui masinamüüjal seisab müügiplatsil täpselt selline traktor, nagu põllumehel just vaja on. „Vajadused ja soovid on ettevõtjatel väga erinevad ning kõigepealt tuleb ise selgusele jõuda, mida täpselt vaja on. Selle väljamõtlemine võib teinekord mitu aastat aega võtta. Tüüpiliselt jõutakse tehinguni sügisel, kui toetused ja saagi müügist saadud raha on käes. Võtmed ja masin saadakse kätte aga kevadel, kui traktor saab kohe põllule sõita,” selgitab Teimann.

Täpselt nii nagu auto puhul loeb ka traktori välimus. „Masin peab ilus olema! Ja mõistagi mugav ja töökindel, see on ülioluline, sest tegemist on ju tööriistaga. Kui ikka salongis on nupud ebamugavalt paigutatud või iste selline, millel kahetunnise töötamise järel juba seljavalu saad, siis see ei lähe kohe mitte,” toob Teimann näite.

Enne koolitus ja siis põllule või metsa

Intrac Eesti põllumajandusmasinate teenindusinsener Teet Oras rõhutab, et traktori eluiga sõltub paljuski sellest, mida sellega tehakse ja kui suur on haritav maa. Suuremat sorti põllumehed vahetavad traktori tavaliselt välja siis, kui töötunde on kogunenud juba 10 000 ja enam. „Kui masin peab kogu aeg töös olema, siis peab see olema ka korras. Aga kui tegemist on väikepõllumehe või asjaarmastajaga ning traktori katki minnes ei jää tal elu just seisma, võib selline masin olla vägagi eakas. Üle 20aastaste traktorite järele on suur nõudlus ja neid ostavad just väiketalunikud. Kartulivao saab lahti ajada ka loksuva rooliotsaga, seevastu suuri põlde nii ei hari,” sõnab Oras. „Täpselt sama lugu on metsamasinatega, kus masinat koormatakse maksimaalselt, sest kallis tööriist ei tohi seista jõude. Kui täna läheb meilt uus masin välja, siis kuu aja pärast on sel tihti juba esimene hooldus, sest nõutud töötunnid on täis.”

On ka vahe, kuidas masinaga töötada ja kuidas seda hoida. „Väga tähtis on teha hooldused õigel ajal ehk kui töötunnid on täis. Hooldusaega ei tohi kindlasti üle lasta, sest õli omadused muutuvad ajas ja töö intensiivsusest sõltuvalt. Kui lükata hooldus edasi, siis kokkuvõttes läheb asi palju kallimaks, sest on täiesti võimalik, et vahetada on vaja juba mitu tuhat eurot maksev jupp. Odavam on olla hoolikas,” teab Oras.

Teet Oras töötab ka koolitajana, seega näitab värskelt masina ostnud inimestele kätte kõik nõksud, kuidas tööriistaga paremini ja efektiivsemalt toimetada. Ta ütleb, et näeb tihti, kuidas omanik ikkagi oma masinat lõpuni ei tunne ega kasuta seda päris optimaalselt. „Peaaegu kõigile olen saanud anda nõu, kuidas traktorit veelgi efektiivsemalt kasutada,” ütleb ta. „Iga traktor on mingil määral omamoodi ja eriti tähtis on koolitus siis, kui vahetatakse mudelit.”

Populaarne

Tagasi üles