Eesti suurim kivikatuste müüja Monier avas märtsi lõpus Tallinna lähistel Kiiul Eesti ainsa katusekivitehase. Samas hoonekompleksis tegutseb alates 1992. aastast Monieri katusetarvikute tehas, mille toodangust läheb 95 protsenti ekspordiks.
Eesti sai taas oma katusekivide tehase
30. märts 2017, 09:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Monieri müügi- ja turundusjuht Marko Tammest, teie ettevõte on minu teada siiani müünud toodangut, mis valmistatud sama kontserni ettevõtete poolt. Mis oli see peamine põhjus, et nüüd ka Eestis hakatakse katusekive tegema?
Monier on Eesti suurim kivikatuste müüja ning taasiseseisvunud Eesti ühe vanima ettevõtte Est-Stein järglane, mis alustas tegevust juba 28 aastat tagasi, kui Moskvast saadi luba ühisettevõtte registreerimiseks koos soomlastega. Praegune Monier on osa maailma suurimast katusematerjalide ja nende lisatarvikute tootjast Braas Monier, kel on 100 tootmisüksust 35 riigis. Rohkem kui 1,2 miljardi eurose käibega Braas Monier grupis töötab kokku 7300 inimest.
Katusekive Eesti turu jaoks toodeti seni Soomes, ent nüüd on Monieril Eesti ainus katusekivitehas. Tootma hakatakse siin klassikalise välimusega lainelist betoonist katusekivi. Esmalt kahe värvikihiga Est-Stein Elegant Plusi kõigis värvivalikutes, järgmisel aastal ka spetsiaalse kaitsekihiga Est-Stein Protectorit. Sama tüüpi kivid on näiteks rahvusooperi Estonia, Eesti Teaduste Akadeemia, Inglise kolledži, Eesti Panga ning paljude mõisate ja Tallinna vanalinna majade katustel, aga neid on kasutatud ka uusehitistes üle Eesti. Näiteks Tiskre elamurajoonis on suurele osale katustest paigaldatud just Monieri laineline betoonkivi.
Kiiul toodeti katusekive ka aastail 1990-2013, kuid seejärel koliti tootmine Soome. Kivitootmise taasalustamine Kiiul kannab olulist rolli kogu Monier grupi ja eriti lähipiirkonna kasvustrateegias. Nimelt toodetakse siin nüüd lisaks Eesti turule katusekive ka Läti ja Leedu jaoks ning eksporti suunatakse umbes pool toodangust. Tehase tootmismahuks on tehase ühes vahetuses töötades 5 miljonit kivi aastas. Kui nõudlus kasvab, on võimalik vahetusi lisada ja tootmismahtu kasvatada.
Eesti kliendile tähendab Kiiu tehase taasavamine seda, et tänu lühemale transpordile muutuvad katusekivid soodsamaks. See on osa meie strateegiast võitluses müütidega, nagu oleksid kivikatused kaalult rasked, hinnalt kallid ning keerulised paigaldada.
Palju läks uue tootmise loomine maksma? Kas Kuusalu vallast või EASist oli tehase avamisel mingit abi?
Investeeringute kogumahtu on raske öelda, kuna kasutatakse vahepeal suletud olnud tehase ruume ja osaliselt ka sisseseadet. Võib öelda, et aegade jooksul on Kiiu tehasesse investeeritud mitmeid kümneid miljoneid eurosid. Kuusalu vald on katusekivitehase töölepanekusse suhtunud igati soosivalt, rahalist toetust EASist ja vallast me ei ole taotlenud.
Teie kodulehe järgi annab Monier praegu Eestis tööd 40 inimesele. Palju inimesi lisandub seoses uue tehase tööle hakkamisega?
Kui katusekivitehasega tekib Kiiusse juurde 6 töökohta, siis lisatarvikute tehas on juba praegu oma 25 töötajaga üks olulisemaid tööandjaid piirkonnas. Katusetarvikute tehases valmistatakse kivide kinnitusklambreid, lumetõkkeid, käigusildu, redeleid ja muud vajalikku erinevat tüüpi kivikatustele. 95 protsenti toodangust on läinud ekspordiks, kusjuures sihtriigid on lisaks Baltikumile ja Põhjamaadele veel näiteks Saksamaa, Lõuna-Aafrika ja Malaisia. Loomulikult toodame Kiiul lisatarvikuid ka Eesti turule, ent need mahud on suhteliselt tagasihoidlikud kogu kontserni suurust arvestades.