Ainult helikopter päästaks rööbastest

Eesti metsamasinameeste unistus – päris talv. Pilt on tehtud Soomes ühel metsamasinate esitluspäeval.

FOTO: Viio Aitsam

Metsamasinate omanike ja müüjate sõnul leevendavad rööpaprobleemi masinate aina laiemad rattad ja lindid ning erakordselt väärtuslik on professionaalne masinajuht.

Kõige laiem pilt pehmete talvede hädast ‒ sügavad rööpad metsas ja ligipääsmatud langid – on riigimetsa majandajal RMK-l. Tööde kõrgajal tegutseb riigimetsas ligi sada masinakomplekti (langetustraktor + väljaveotraktor).

„Ei oska öeldagi, kas rööbaste tasandamine ongi juba osa tavapärasest metsatööst või tuleb ikka veel ka külmade talvede perioode. Pea kümme viimast aastat juba on olnud RMKs tavaks, et kevaditi, kui maapind on tahenenud, tuleb tegeleda rööbastega,” ütleb RMK juhatuse liige Tavo Uuetalu.

Riigimetsas, kus metsa ülestöötajaiks on vähempakkumistel töö saanud lepingupartnerid, käib asi nii, et masinale antud tööülesandes on ette kirjutatud rajad, mida metsas kasutada tohib ja kuhu võivad tekkida ka rööpad, mille tasandamise teeb RMK oma kulul. Kui ülestöötaja on kasutanud omal algatusel mingeid muid radasid ja sinna liiga sügavaid rööpaid tekitanud, on need tema vastutusel.

Üldjuhul võtab RMK kevaditi talvel tekkinud rööbaste tasandamise vajaduse kokku ja tellib selle töö eraldi tegijatelt. Tasandamine käib kopaga.

„Rööbaste tekkimine sõltub sageli meie tööjuhi otsusest. Kui näeme, et töö katkestamisest sünnib rohkem kahju kui jätkamisest, arvestame rööbastega ja sellega, et nende tasandamiseks tuleb kulutusi teha,” ütleb Tavo Uuetalu. Metsatööd on korraldatud nii, et väljaveotraktorid metsateedel ei sõida. Tasandamisele läheb rikutud pinnas sihtidel, kraavikallastel ja trassidel, mõnikord ka mõne langi otsas, kus on keeramiskohad.

„Rööbaste tekkimine sõltub muidugi ka masinast, sellest, kas lindid on all ja millised need on, kuid väga keerulistes tingimustes muutuvad eriti tähtsaks masinamehe oskused,” märgib Uuetalu. „Mehel peab mõistus peas olema, selles mõttes ka, et ta tunneks ära, kui tõepoolest pehme pinnase tõttu enam edasi teha ei saa ja tulebki töö hoopis katki jätta.”

Väljavedaja ja oksavaalud

Erametsas on rööpad metsa ülestöötaja ja metsaomaniku vaheline asi. Sageli ka naabrite asi, kui kasutatakse samu radasid.

„Eks kõige suurem rööbaste tekitaja ole väljavedaja,” räägib ettevõtja Karl-Hendrik Lister, kelle firma masinad töötavad just erametsades. Pehmel pinnasel tegutsedes tõstab langetustraktor „sammhaaval” oma rataste ette oksavaalu, mida mööda liigub. Sama rada hakkab hiljem kasutama väljaveotraktor, millel tuleb aga edasi-tagasi sõita palju kordi. Olenevalt pinnase seisukorrast võib siis oksatee laguneda ja kordussõidud pinnast lõhkuda.

„Aitavad laiad rattad ja lindid, topeltlindid. Aga kusagil on see piir, kus pind on nii pehme, et masinat enam ei kanna. Midagi pole teha, kui talve pole,” tõdeb Karl-Hendrik Lister. Töö katkestamine on ta sõnul metsaomaniku ja ülestöötaja sisetunde küsimus. On metsa kasvukohatüüpe, kus pisut rööpas pind hoopis aitab metsauuendusele kaasa ‒ puuseemnetel on kergem idaneda.

Erametsaomanikud suhtuvad rööbaste tekkimisse Karl-Hendrik Listeri sõnul väga mitut moodi. On omanikke, kellega lepingusse kõik kirja pannakse, ja selliseid omanikke, keda rööpad ei huvita.

„Meil on enamjaolt raieõiguse lepingud, tavaliselt on tähtaeg üks aasta. Kui näen, et pinnasega on probleemid, siis on tähtaeg kaks aastat. Üritan töid planeerida nii, et võimalikult vähe pinnast rikuks. On olnud ka nii, et kaks aastat on möödas ja ikka ei saa teha, sest maa on liiga pehme või on põllud ees.”

Rööbaste tasandamine on Karl Listeri sõnul sõltunud ka sellest, kus ja kui sügavad rööpad on. Truupidel, kraavides ja põldudel silutakse rööpaid ekskavaatoriga. Metsas poole meetri sügavust rööbast, mis näiteks 5–10 meetrit pikk, tavaliselt ei hakata tasandama, aga kui metsasiht on katki sõidetud, tuleb see korda teha. „See peaks muidugi saama siis paar aastat kamarduda, enne kui peale sõidetakse,” ütleb Karl-Hendrik Lister.

Miks siis ikkagi ei võiks töid pooleli jätta ja jätkata siis, kui olud teised? „Kui hästi laias laastus ütelda, on ühe masinakomplekti (langetustraktori ja väljaveotraktori) liisingukulu kuus kokku keskmiselt 10 000 eurot,” selgitab Lister. „Kui tahad uusi masinaid pidada, tuleb seda maksta. Idee järgi võiks märtsis, kui talve pole ja maa pehme, masinad kolmeks kuuks seisma panna, aga ülestöötamishindadel sellist katet pole, et paneks talvel 30 000 eurot kõrvale. Siit tekibki olukord, miks kõik üritavad ikkagi aasta ringi tööd teha.” Asja teine pool on, et masinatel töötavatel meestel on pered, lapsed, kes tahavad toitmist-katmist ka kehval talvel.

 Masina vastupidavus sõltub sellest, mitmes vahetuses tööd tehakse. Riigimetsas, kus enamasti töötatakse kolmes vahetuses, vahetatakse masinaid iga 2–3 aasta tagant. Erasektoris töö nii tihe pole ja uusi masinaid ostetakse harvemini. Liisingutehingu pikkus on üldiselt viis aastat ja lageraiekomplektide hind algab 700 000 eurost.

Mis masin hankida?

Sellele, et rööbaste vastu aitaksid ehk väiksemad ja kergemad masinad, vaidlevad vastu kõik, kellega räägime. Väike masin peaks pehmel langil sõitma edasi-tagasi mitukümmend korda rohkem ja lõhuks sellega pinnast veelgi enam. Määrav pole mitte masina suurus, vaid pinnasele avaldatav erisurve, toonitavad masinamehed.

Kui üritan uurida, mis marki masinad paremad on, öeldakse, et suurte kvaliteet on enam-vähem sama ja hinnaklassid samuti sarnased. Ostul võib mõjutajaks saada hoopis see, et ollakse ühe või teisega harjunud või et hooldemehed on tuttavad ‒ metsamasina omaniku suurim kahju tuleb seisakutest, kui tuleb varuosasid või hooldemeest liiga kaua oodata.

Me juttudest käib välismaiste masinatootjate kõrval muide samaväärselt läbi ka omamaine Metsis. Ago Vingissare firmas, mille masinakomplektid töötavad riigimetsas, on viis Metsise väljaveotraktorit ja kaks langetustraktorit.

Rööbaste küsimuses on eelkõige tähelepanu seal, kus mis tahes marki masin pinnasega kokku puutub.

„Sellist masinat, mis igal aastaajal oleks Eesti tingimustes hea, ei ole olemas,” ütleb Konekesko metsamasinate müügijuht Tarmo Saks. „See, mida Ponsse pakub, on kümnerattaline väljavedaja, millel lindid all, ja kaheksarattaline langetustraktor,” ütleb Saks. Kümnerattaline väljavedaja kasutab kandepinna suurendamiseks lisatelge, mis pehmel pinnasel kasutusse võetakse ja muul ajal üles tõstetakse.

„Pehmel pinnasel teeb see lahendus oma töö ära, aga kuival või külmal ajal võib see lisatelg osutuda tülikaks, kuna teeb masina pikemaks ja sellega on kehvem keerata. Kui pinnas on väga pehme, ei ole ka kümnerattalisest masinast abi,” nendib Tarmo Saks.

Pinnase erisurvet üritatakse ühtlasemaks muuta ja vähendada ratastele tõmmatavate lintidega. Tarmo Saksa sõnul on linditootjad teinud katsetusi ekskavaatorilintidega (KOPA lindid), mis oma sirge profiiliga ja tihedalt asetsevate lindilabade tõttu on hea kandvusega, kuid ei puhastu mudast või lumest – metsamasina kummirattad ei haaku enam lindiga ja hakkavad ringi käima.

„Mõned katsetavad ka hästi laiade, 870 või 940 mm ratastega, kuid ka nendel lahendustel on omad miinused. Masinate gabariidid suurenevad, väljaveetava materjali hulk väheneb ja masina opereerimiskulud kasvavad,” lisab Tarmo Saks.

Ilmaoludest tulenev eripära

„Mujal maailmas üldiselt sellist rööbaste probleemi ei ole. Masinatootjad on hakanud siiski meie ja teiste selliste piirkondade survel sellele mõtlema. Eestis on teema muidugi väga kuum,” ütleb Intrac Eesti metsamasinate müügijuht Tauri Kakko, tuues näiteks, et nüüd ostetakse reeglina laiemate rehvidega masinaid. John Deere’i tootjate lahendused on näiteks laiad lindid, pikema sillavahega teljed, lisarattapaarid.

„Kuid tegelikult on võimalik iga lahendusega masinat uputada ehk see tähendab, et väga palju sõltub masina töökorraldusest ja masina operaatorist,” rõhutab Tauri Kakko.

Osaühingu Zeigo Service müügijuht Simo Zeigo lisab laiade lintide ja rataste reale Komatsu masinate poolt saha, mis paigaldatakse väljaveotraktori ette, kui on vaja rööpaid tasandada.

Ettevõtja Ago Vingissar, kellega kõikidest uutest lahendustest räägitud sai, märgib, et tema firmas on neist enamik praktikas läbi proovitud, kuid päris head varianti pole veel leitud.

Mitu meest mainib poolmuiates, et Eesti ilmastikus teeks rikkumata pinnasega metsavedu helikopter. Riigimetsa vähempakkumiste surve ja liisingumaksete olukorras jäävad pigem rööpad.

Tasub teada

• Metsa uuendamisel ei tohi purustada pinnase pealmist kihti enam kui 50 protsendil uuendusala pindalast, metsa raiel enam kui 25 protsendil raielangi pindalast.

• Raietööde käigus kahjustatud teed, sihid, kraavid, sillad ja truubid tuleb korrastada vähemalt raie-eelsele tasemele ühe aasta jooksul metsateatise kehtivuse lõppemisest arvates.

Allikas: metsa majandamise eeskiri

Populaarne

Tagasi üles