Eestlaste vanad traktorid rändavad Aafrikasse

Traktorid, millega põllumehed 2015. aasta septembris Toompeal käisid. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Kasutatud põllumajandustehnika turul käib vähemalt pool tehingutest üle riigipiiride: eestlastel on mõnikord soodne osta traktor hoopis Taanist või Saksamaalt ja siinne vana rändab tihti Lätti või Aafrikasse.

Stokker Agri kasutatud tehnika tootejuht Tarmo Vilipõld toob näitena välja, et hiljuti tehti tema vahendusel tehing kombaini müügiks Iraani ja käimas on läbirääkimised tehnika müügiks Austraaliasse.

„Selle kombaini oli liisingufirma kliendilt ära võtnud ja hind liisingu jääkväärtus, seega pisut soodsam turuhinnast. Austraalias tuntakse huvi võimsamate masinate vastu, sest seal on suured territooriumid,” seletab Vilipõld. „Austraaliasse oleks tehnikat suhteliselt lihtne viia, sest see läheks Tallinnast konteineriga laeva peale, logistika pole keeruline. Iraani viimiseks võtsime kombaini lahti ja läks rekaga.”

Osaühingu Agriland müügijuht Mihkel Timmermann räägib, et nendegi vahendusel müüdavatest kasutatud masinatest läheb suur osa ekspordiks – kõige sagedamini Lätti ja Poola ning pisut ka Soome ja Ukrainasse. Vajadusel aitavad nad kohalikul kliendil tehnikat mujalt maailmast leida. „Oleme aidanud oma klientidel otsida ja osta tehnikat näiteks Saksamaalt ja Inglismaalt. Vahepeal oligi naela kursi tõttu väga soodne osta Inglismaalt,” lisab ta.

Maailm lahti

Kasutatud rasketehnika müügiportaali Mascus Eesti juht Annika Amenberg räägib, et veebilehe vahendusel näevad eestlased nii koduturul kui ka mujal Euroopas, Ameerikas ja Aafrikas pakutavat.

Kõige enam ostetakse Eestisse siiski lähiriikidest: Soomest ja Rootsist, aga üsna palju ka Taanist, Hollandist, Saksamaalt ja Poolast. Üldine suund on selline, et põhjast läheb tehnika lõunasse: ostetakse põhjast ja müüakse lõuna poole edasi. Osa metsatehnikat läheb siit Venemaale.

„Eestisse on mitmed firmad toonud kasutatud põllumajandustehnikat Ameerikast, sest vahel on odavam panna konteiner tehnikat täis ja tuua siia, kui siit osta,” seletab Amenberg. „Teisalt eestlased müüvad väga palju väljapoole, üllatavalt palju asju läheb Põhja-Aafrikasse.”

Iga kord ei ole kohalik talunik ise see, kes oma vana traktori Musta Mandri põllumehele müüb, vaid tehingutel on vahendajad, näiteks sloveenid, slovakid või läheb tehnika siit Amsterdami kaudu Aafrikasse. „On sellised vahendusfirmad, kes vana rasketehnikat Euroopast kokku ostavad ja siis Aafrikasse viivad,” teab Amenberg.

Tehnika vanus, mis Eestist välja läheb, tõuseb pidevalt. Samamoodi tahab siinne põllumees järjest uuemat tehnikat. Tendents on selline, et masin on ühe omaniku käes aina lühemat aega ning asjad liiguvad kiiremini ja liiguvad väljapoole.

„Kui ma viis aastat tagasi Mascusega Eestis alustasin, läks kasutatud tehnikat välismaale umbes 20 protsenti müügitehingutest, aga nüüd on neid kuskil 60 protsenti,” räägib Amenberg. „Loomulikult oleneb see masinatest. Väga suured, näiteks kombainid jäävad sageli Eestisse, aga väiksemaid traktoreid kannatab väga edukalt mõistliku hinnaga transportida.”

Eesti turu miinus on väiksus, seetõttu on inimesed tehnika ostnud suhteliselt kallilt ja tahavad müügist samuti head hinda saada, aga muu maailma hinnatase on võib-olla odavam. Isegi kui transport juurde panna, võib olla mõistlik masin kohale tuua Taanist, Hollandist või Saksamaalt.

„Kui sama asi on müügis siin või Taanis, siis Taanist on tihtilugu soodsam osta,” nendib Amenberg.

Ühe põhjusena, miks Eestist masinaid otsitakse, toob Timmermann välja, et siin on rasketehnika aktiivses kasutamises ja sama aasta masina saaks soodsamalt kui näiteks Saksamaalt. „Vanas Euroopas on põllumajandusmasinate kasutamine vähem intensiivne kui meil Eestis ning siit saab hea aastaarvuga masina soodsama hinnaga isegi transpordikulu juurde arvates,” tõdeb ta.

Loomulikult oleks kohalikul põllumehel Eestist osta vähem riskantne ja masina taustast oleks parem ülevaade. Amenberg räägib, et korra või paar aastas jõuab nendeni teateid libakuulutuse õnge sattunud eestlastest. Nad on raha ära maksnud, aga kaupa pole saanud. „Näiteks kui kuulutuses on müüa Poolas asuv masin, müügiga tegelev firma asub Saksamaal ja konto raha saatmiseks Horvaatias, siis ei tasu riskida,” soovitab ta. „Meil on kontorid igas riigis ja kontrollitakse kõiki kuulutusi, aga ikka üritavad paharetid kontodele häkkida.”

Uute surve

Sarnaselt sõiduautode turul toimuvaga soovivad uute põllumajandusmasinate müüjad järjest enam uusi masinaid müüa ja võtavad soodsatel tingimustel klientidelt vana tehnika tagasi ja müüvad seda.

Masinad, mis müüki jõuavad, võivad olla näiteks kolm, 15 või veelgi enam aastat vanad. „Osal on tehtud lepingud, et müüjal on ka tagasiostukohustus. Näiteks kolm aastat rendib masinat, siis annab tagasi ja võtab uue,” seletab Vilipõld.

Timmermann räägib, et sageli kasutatakse uut masinat viis aastat ja siis ostetakse uus ning müüja võtab klientide vanu masinaid müüki: nii sama tootemargi omi kui ka teisi.

Üldjuhul suured põllumajandusettevõtted kasutatud tehnikat ei osta, teiste kasutatut hangivad väiksemad tegijad. Erakliendid otsivad kõige enam kuni 30 000-euroseid masinaid, mis on 10–15 aastat vanad.

Masinaid ostetaks isegi rohkem, paraku seab piirid liisingu saamise võimalus, sest sageli on tingimuseks, et liisinguperioodi lõpul ei tohi masin olla 10–15 aastat vana. „Meie klientidel on korralikult hooldatud rasketehnika, mis on kasutuskõlblik kuni mitukümmend aastat, aga pangad ei anna selliste masinate ostmiseks liisingut. See on probleem praegu,” nendib Amenberg. „Liisingufirma peab masinat liiga vanaks, aga tegelikult on rasketehnika kasutusiga hoopis pikem kui sõiduautodel.”

Vilipõld on tihti kohanud põllumeeste seisukohta, et panka nuumata ei taheta ja masin ostetakse kohe välja, teine ei taha aga raha tehnika alla kinni panna ja peab mõistlikumaks liisingusse võtta.

Kõik kasutatud tehnika müüjad tõdevad, et kuna uute masinate müük Eestis on suurenenud, kasvab ka kasutatud masinate tagasiost ja müük iga aastaga. Kuna masinad lähevad kallimaks, tõuseb ka kasutatud tehnika müügist saadav käive. Tehinguid tuleb iga aastaga aina juurde ja transport muutub lihtsamaks.