Lõppenud jahihooajal kütiti 17 415 metssiga

FOTO: Jaanus Lensment / Postimees

Keskkonnaameti teatel küttisid jahimehed lõppenud jahihooajal (2016/2017) kokku 17 415 metssiga. Lisaks kütitud isenditele läksid küttimiskohustuse täitmisel arvesse ka kõik jahimaalt leitud surnud või hukatud katkukahtlusega isendid, nii et metssea asurkond vähenes möödunud jahiaasta jooksul 18 338 isendi võrra ja sellega võib üleriigilise küttimiskohustuse (18 272 metssiga) täidetuks lugeda.

„Juba teist aastat on jahindusaasta olnud tavapärasest erinev, kuna metssigade kaudu leviva Aafrika seakatku tõkestamiseks tuli metssigade küttimine ümber korraldada ja kehtestada varasemast suurem küttimismaht. Jahimehed on teadvustanud olukorra tõsidust ja loomade arvukuse vähendamise vajadust, küttides lõppenud hooajal 17 415 metssiga. Lisaks hukati 20 katkukahtlusega isendit ja surnuna leiti 903,” lausus Keskkonnaameti jahinduse- ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko.

Maakondlikud jahindusnõukogud ja mõnes maakonnas ka Keskkonnaamet kehtestasid küttimismahud, lähtudes Keskkonnaagentuuri ettepanekust, mis oli ajendatud eesmärgist viia metssea arvukus jahiaasta lõpuks asustustiheduseni maksimaalselt 2 isendit 1000 ha jahimaa kohta. Suuremat tähelepanu pöörati Hiiu-, Lääne- ja Saaremaale, kus oli hoolimata suurenenud küttimissurvest sigade arvukus jahiaasta lõppedes jätkuvalt suur. Seetõttu suurendati neis maakondades küttimismahtu varasema hooajaga võrreldes 12–40%. Kuigi algselt oli piirkonna jahimeeste vastuseis suurenenud kohustusele tugev, kütiti kokkuvõttes loomi isegi nõutust rohkem.

Küttimismaht jäi tänavu täitmata 9 maakonnas: Harju-, Jõgeva-, Järva-, Põlva-, Rapla-, Tartu, Valga-, Viljandi- ja Võrumaal. „Kõigis neis maakondades on seakatk levinud enam kui aasta ja sellest tingitud suure suremuse tagajärjel on metssigade arvukus langenud tõenäoliselt väga madalale tasemele. Seetõttu on küttimismahu täitmata jätmine ka mõistetav,” selgitas Rakko.

Enim kütiti metssiga Saaremaal (4400), järgnesid Läänemaa (2745) ning Harjumaa, Hiiumaa ja Raplamaa (kõigis võrdselt 2000). Kõige vähem jäi jahimeeste saagiks metssigu Valgamaal (150), Põlvamaal (200) ja Võrumaal (300).

Olgu öeldud, et eelmisel jahihooajal (2015/2016) kütiti Eestis kokku 32 330 metssiga, lisaks leiti surnuna 2006 ja hukati katkutunnuste tõttu 35 metssiga. Toonane küttimiskohustus oli 29 608 metssiga ehk üle 12 000 sea rohkem. Ka siis kütiti enim sigu Saaremaal (5241), kõige vähem aga Valgamaal (531).

Jahipiirkondade küttimismahtude täitmist asuvad analüüsima aprillis kogunevad jahindusnõukogud, kelle pädevusse kuulub ka ettepaneku tegemine Keskkonnaametile, et küttimismahu mõjuva põhjuseta täitmata jätnud jahipiirkondadelt kasutusõiguse luba ära võtta.

Seakatku leviku seiskamiseks või selle kiiruse tõhusaks pidurdamiseks tuleb metssigade arvukus kogu Eestis viia asustustiheduseni maksimaalselt 1,5 isendit 1000 ha jahimaa kohta järgmise jahiaasta lõpuks, s.o 28. veebruariks 2018. Sellele, kui palju konkreetselt tuleb maakonniti veel sigu küttida, annab vastuse Keskkonnaagentuur pärast loendus-, küttimis- ja seireandmete kokkuvõtmist käesoleva aasta juuni teises pooles.

Populaarne

Tagasi üles