Oma hiljutise Valgamaa-visiidi ajal kohalikule lehele intervjuud andes ütles president Kersti Kaljulaid selgelt ja üheselt: „Kogu Euroopas toimib piirikaubandus. Seal, kus on natuke madalam kütuseaktsiis, on piir täis kütusetanklaid; kus on natuke madalam alkoholiaktsiis, seal toimib alkoholikaubandus. Ei saa ju kõiki käitumismustreid riikide vahel ära harmoneerida. Arvan, et see on ja jääb. Kui see parasjagu toimib nii ja selle piirkonna ärieduks, siis las ta toimib. Mina ei arva, et iga hinna eest tuleks muuta alkoholipoliitikat selleks, et piirikaubandust ei oleks. Las ta toimib.“
Just nii, proua president
Lõpuks ometi on leidunud üks kõrge võimukandja, kes leiab, et piirikaubandusega pole mõistlik võidelda. Sest tõepoolest, nagu president ütles, toimib see kogu Euroopas nii: Eesti ja Läti vahel, Soome ja Eesti vahel, Belgia ja Saksamaa vahel, Taani ja Saksamaa vahel, Poola ja Leedu vahel jne jne.
Seda kummastavam on minister Jevgeni Ossinovski kavatsus astuda don Quijote kombel võitlusse tuuleveskiga, ähvardades astuda samme kogu Euroopa Liidu piirikaubanduse muutmiseks. Ossinovski peaks olema piisavalt tark, et teada: võidelda tuleb põhjuse, mitte tagajärjega. Kogu nn alkoholiralli põhjus on alkoholiaktsiisi tõstmine Eestis, tagajärg see, et osa meist eelistab nüüd õlut ja viina Lätist osta.
Usun, et isegi Ossinovski, seistes poes leti ees, kus on kaks täiesti identset kaubaartiklit, kuid üks neist on kaks korda kallim, langetab oma otsuse odavama kauba kasuks. Usun, et isegi talle on omane sedavõrd inimlik käitumismall. Aga just samamoodi käituvadki need eestlased, kes viitsivad Lätti viina ja õlle järele sõita.
Inimloomuse vastu võideldes võib Ossinovski end kurva kuju rüütlina vaid naeruvääristada. Kahjuks see ongi juba temaga juhtumas.