Paneme majja veevärgi

Maamaja ostes on oluline endale selgeks teha, milline on kaevu seisund. Ja kui sealt enam vett võtta ei kõlba, siis kuidas sellisest olukorrast üle saab.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Kevaditi saab hoo sisse majaehitus ja maamajade-suvilate ostmine, paljudel neist puudub maapiirkonnas endiselt veevärk. Maa Elu küsis ettevõtetelt, kui kalliks läheks aastal 2017 veevärgi (ja kanalisatsiooni) paigaldamine.

Kui osta maamaja, kus kaev ja WC on õues, aga soovitakse majja veevärki, siis mida peaks kõigepealt ette võtma ja millise summaga arvestama?

ASi Lavateir töödejuhataja-osakonnajuhataja Olev Vahtras ütleb, et kõigepealt tuleks majaomanikul minna omavalitsuse jutule. „Seal antakse teada, millist reovee ärajuhtimise võimalust lubatakse kasutada – mahuti, septik või biopuhasti. Võib-olla on veel muidki variante. Majapidamisvee saab salvkaevust või puurkaevust. Ka nende kohta tuleb saada kooskõlastus. Kui kaev on olemas, kus vesi sees, saab olukorra lahendada lihtsamalt: kaev puhastada, teha veeproov, kas vesi kõlbab joomiseks või ainult pesemiseks, ja paigaldada pump.” Kui kooskõlastused käes, saab ehitaja oma pakkumise teha.

OÜ Redsom juhataja Gennadi Vaher nõustub, et kõigepealt tuleb vallast uurida, millist reoveesüsteemi on lubatud ehitada.

Põhilised asjad, mida ettevõtja peab enne tööle asumist teadma, on Gennadi Vaheri sõnul järgmised.

1. Kui kaugel reoveesüsteemist asub joogiveekaev?

Kui tegemist on näiteks septikuga, peab arvestama, et moreenpinnase korral peaks imbväljaku kaugus rakke- või salvkaevust olema 30 jooksvat meetrit ja puurkaevust 60 jooksvat meetrit. Selle järgi arvutatakse kanalisatsioonitorustiku pikkus majast septikuni.

2. Majast väljuva torustiku sügavus. Normaalseks peetakse umbes 45 cm maapinnast, kui ei ole looduslikku kallakut majast septiku poole. Septiku standardsügavus maapinnast on 50 cm.

3. Pinnasevee tase ja pinnas. Kõrge pinnasevee korral tuleb pärast septikut paigaldada ülepumpla, et saaks imbväljaku pinnaveetasemest kõrgemale tõsta. Põhjus: kõige rohkem mõjutab hinda paas ja selle lõhkumisega kaasnevad kulud.

OÜ Balti Puurkaev tehniline juht Tõnis Ennok ütleb, et kaevu puurijad teavad täpselt, millist kanalisatsiooni tüüpi lubatakse konkreetsesse kohta üldse panna ja kui kaugel peab see olema veekaevust, et tagada ettenähtud sanitaarkaitse ala.

Kolm võimalust

Gennadi Vaheri sõnul saab veevärki rajades valida kolme võimaluse vahel.

Esiteks reoveemahuti, see on aga kallis, kuna seda peab sageli tühjendama.

Teine variant on septik, mille puhastusintervall on kord aastas või kahe kolmandiku  täitumisel.

Kolmas võimalus on biopuhasti. Siin on nagu septikul, puhastus toimub kord aastas või kahe kolmandiku täitumisel. „Kõige lihtsam on reoveemahuti, kuid kõige kulukama hooldusega. Keerulisem on biopuhasti, mille keerukus seisneb selles, et puhastit hoiab töös programmkell, mis pumpab puhastisse tsüklitena õhku, et bakter lõbusalt toimetaks. Samuti ei tohi biopuhastisse suurel hulgal kodukeemiat, näiteks Torusiili lasta,” märgib ta.

Kas rahakott puuga selga?

ASi Lavateir töödejuhataja-osakonnajuhataja Olev Vahtras rõhutab, et hinna kujundab töö maht, mis tuleb seadmete paigaldamisel teha. „Määravaks võib saada pinnase struktuur (paekivi, põhjavesi), seadmete suurus, kaugus hoonest, hoone ehituslik eripära jne,” loetleb ta. Hinnad on 2000 kuni 6000 eurot.

OÜ Balti Puurkaev tehniline juht Tõnis Ennok lisab, et maksumust arvestades on vaja teada täpset objekti aadressi, et saaks hinnata geoloogilist olukorda, alles seejärel saab välja pakkuda sobiliku lahenduse. Kaevu hind on vahemikus 1700 kuni 10 000 eurot, pump ja veetorustiku viimine hoonesse maksab 1900 eurot, kanalisatsioon 2400 kuni 6000 eurot. „Minimaalne oleks seega 1700 + 1900 + 2400 = 6000 eurot.”

OÜ Redsom juhataja Gennadi Vaher märgib, et nende pakutav odavaim lahendus on 2 m³ septiku paigaldus ja selle kõik-hinnas-pakett algab 1600 eurost + käibemaks. Hind sisaldab 5–7meetrist kanalisatsioonitorustikku, 2 m³ septiku paigaldust ja imbväljaku rajamist. „Kindlasti mõjutab hinda asukoht, maksumust 1600 eurot + käibemaks saame pakkuda Tartumaal ja selle ümbruses. Lääne-, Põhja- ja Ida-Eestis on hind alates 1750 eurost, lisandub käibemaks.

See sisaldab materjale, kaevetehnikat ja tööjõudu. Iga objekt on muidugi erinev, siin toodud hinnas arvestame, et paigaldustingimused on head,” ütleb ta.

Kui soovitakse majja veevärki panna, siis millist abi saab omavalitsuselt?

Vastab Harku Vallavalitsuse keskkonnaspetsialist Lembe Reiman:

„Harku vald osaleb EASi hajaasustuse programmis, mille raames toetatakse hajaasustusega piirkondades elavate perede vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamisega seotud tegevusi. Toetatakse peresid, kes elavad alaliselt antud majapidamises, millele toetust taotletakse, ehk nn suvemajale toetust taotleda ei saa. Toetus on kuni kaks kolmandikku projekti kogumaksumusest, kuid mitte rohkem kui 6500 eurot.

Vääna-Jõesuu ja Suurupi suvilapiirkondades, kus rajati Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekti raames ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumispunktid kõikidele kinnistutele, toetame valla elanikke, tasudes nende eest liitumistasu. Kinnistusisesed trassid tuleb aga omanikul siiski oma raha eest välja ehitada.”

Populaarne

Tagasi üles