Suvelilleturul käib tuline rebimine

Merike Rosenberg ostab lilletaimed noortaimedena sisse, ise külvist kasvatades läheks see liiga kalliks. Foto: Elmo Riig / Sakala

Suvelillekasvatajatel on kasvuhooned soojad ja kiire tööaeg käes, sest juba paari kuu pärast peavad miljonid lilletaimed olema valmis ostjaid meelitama igasugustes müügikohtades aiandist kuni toidupoeni välja.

„Konkurents on tormiline. Pärast masu on kruvi järjest juurde keeranud ja meeletuks rebimiseks läinud,” ütleb 15 aastat Kanepi aiandit juhtinud Margus Vahtramäe.

Müügikohtades annavad tooni kodumaised suvelilleistikud, isegi sellised suured müüjad nagu Hansaplant ja Bauhof ostavad enamiku suvelilli Eesti kasvatajatelt. Samas paljud siinsed lillekasvatajad saavad istikud pisikeste noortaimedena Hollandist või mujalt piiri tagant ja hakkavad veebruarist neid ette kasvatama, et suve alguseks lilled õitsvana müüki saata.

Kanepi aiandis kasvab üle 300 000 suvelille. Hoolimata suurest pakkumisest lilleturul plaanitakse kasvatada mullusest rohkem taimi. Lõviosa neist realiseerib aiand ise, selleks on Lõuna-Eestis oma müügikohad ja käiakse laatadel. Tegevust laiendada aitab seegi, et aiand on keskendunud linnade haljastusele. „Meil on tellimusi üle Eesti: Narvast Hiiumaani ja Tallinnast Võruni,” sõnab Vahtramäe. Ehituskaupluste kaudu nad enam ei müü. „Oleme kunagi müünud, aga siis ei sobinud meile ette kirjutatud tingimused ja nüüdseks oleme veendunud, et saamegi ise paremini hakkama.”

Vahtramäe nendib, et eestlane on väga kokkuhoidlik, eriti annab see tunda Lõuna-Eestis. „Inimesed käivad Lätis kaupa ostmas ja võetakse taimi ka. Meie Valga müügipunkt kannatab Läti turu tõttu,” nendib ta.

Viljandis oma Järve talu aiandis suvelilli kasvatav Merike Rosenberg tõdeb, et ostjate hinnatundlikkust on eriti näha turul, kus oma kaupa müüvad taimedega lisaraha teenivad pensionärid. „Meie elame taimede kasvatamisest ega saa alla omahinna müüa, aga neile on see lisateenistus ja nemad saavad odavamalt pakkuda. Loomulikult on väga tagasihoidlike võimalustega inimesi, kes ei saa kvaliteeti taga ajada, vaid ostavadki sealt, kust odavamalt saab,” seletab ta.

Just selleks, et hind all hoida, ostavad kasvatajad lilletaimed noortaimedena sisse. „Kui tahad, et taim kasvaks suve alguseks ilusaks ja kütmisele liialt raha ei kuluks, tuleb noortaimed osta,” selgitab Rosenberg. „Olen küll proovinud ise külvist kasvatada, aga see läheb liiga kalliks.”

Tõstamaa vallas 20 aastat taimi kasvatanud Sillametsa talu perenaine Milvi Rand ütleb, et aiandus muutub üha populaarsemaks, aga toidupoed võiksid siiski oma põhitoodete juurde jääda. „Elavad taimed on ikka aianduskeskuste ja -poodide kaup, kus nende müügiks on sobilikud tingimused,” arvab ta.

Konkurents taimeturul on Ranna sõnutsi tihe, sest kasvatajaid ja müüjaid on Eestis palju, lisaks tuleb järjest lõunanaabreid oma kaubaga. „Õnneks on eri taimesorte nii palju, et igaühel on midagi, mida teisel pole. Konkurentsis püsimiseks peab lihtsalt oma niši leidma,” märgib ta.

Sillametsa talu müüb lilli otse tarbijale, köögiviljataimi turustab Bauhofi kauplustes. „Jaekettidesse jõuda ei ole üldsegi mitte lihtne, tuleb järgida rangeid reegleid ja tingimusi,” sõnab Rand.

Tallinna külje all tegutseva Hansaplanti hooajataimede tootegrupi juhi Eevi Haav-Reemetsa sõnutsi nende klient väga säästmisele ei rõhu. „Inimesed on aru saanud, et kui on ilus ja kvaliteetne kaup, võib raha välja käia küll ning sobiva taime korral hinda ei vaadata,” toob ta välja. „Ostjaid jätkub ja mulle tundub, et iluaiandus võtab veel enam hoogu. Inimesed vaatavad, et õued ja terrassid oleksid ilusad. Arvan, et suvelillede ostmine kasvab veelgi.”

Hansapant plaanib tänavu müüa üle 110 000 suvelille ja 5500 suvelilleampli, mida on umbes kümnendik mullusest enam. „Meil on küll koostööpartnerid Hollandis, kellelt kaupa saame, aga suvelillede puhul eelistame siiski kindlalt kodumaiseid kasvatajaid. Meil on omad kasvatajad, kellelt saame väga kvaliteetset kaupa,” lausub Haav-Reemets.

Bauhofi tootejuht Andres Õunmaa räägib, et võrreldes mullusega plaanivad nad viieprotsendilist suvelillede müügi kasvu. „Suvelille ostame enamasti kodumaiselt kasvatajalt, kuid lisaks toome hooaja alguses uusi huvitavaid taimi Hollandist ja Leedust.” Kokku plaanib kauplusekett Eestis müüa miljon suvelilletaime ja lisaks 20 000 amplit. Kuna nad pakuvad suuri koguseid, saavad nad pakkuda konkurentidest soodsamat hinda.

Rääkides meie inimeste ostueelistustest, ütleb Vahtramäe, et oleme maitselt Ida- ja Lääne-Euroopa vahel. Kui Soomes ja Rootsis armastatakse külmi ja pastelseid toone, siis mida ida poole minna, seda enam lisandub kärtsu värvi. „Meil on nii ühte kui ka teist. Kuna meie suvi on lühike, siis tahetakse kiiresti palju värvi enda ümber näha,” iseloomustab ta eelistusi.

Lillemüüjate sõnutsi ostetakse kõige rohkem amplitaimi. „Minnakse üha enam seda teed, et ei kasvata taimi niivõrd peenral, kuivõrd pottides ja amplites. Nii on lihtsam kodust ära käia, saab ampli korralikult läbi kasta, varju alla tõsta ja ongi hooletu. Peenart on rohida ka vaja,” seletab Rosenberg.