Kohalikele omanikele kuuluv ehituskaupade pood väldib trikitamist

Sambla juhatuse liikme ja tegevjuhi Terje Parra sõnul ehitusfirmad tulevad ja lähevad, aga neid, kes kindlalt püsivad, on üksikud.

FOTO: Toomas Šalda

Kunagises Haapsalu KEKis laomajandusega tegelenud ja üheksakümnendate alguses eraettevõtlusega alustanud Endel Oolupil oli ühel argisel 1993. aasta päeval tarvis pooletollist kraani. Õigemini oli seda vaja tema osalusega torutööde firmal Mentor-T. „Haapsalus polnud asjalikku sanitaarseadmete poodi. Teadsin, et see pooletolline kraan maksis Tallinnas 40 krooni, aga siinses kaupluses küsiti poole rohkem. Õiendasin siis poepidajaga ja see nähvas vastu: tehke siis oma pood. Tegimegi.” Nii sai alguse Läänemaal hinnatud ja käibegi mõttes arvestatav ehituskaupade müüja Sambla AS.

„Sambla võtsime nimeks sel lihtsal põhjusel, et meie juriidiline aadress asus Sambla tänaval eramajas. Sammal on hea sümbol, sest ei kasva kiiresti, aga ei hävine samuti. Alustasime sanitaarseadmetest, sest enda firmal oli seda iga päev vaja,” meenutab Oolup.

Esimene müügisaal seati sisse Haapsalu KEKi saali ehk praeguse Haapsalu Kutsehariduskeskuse aulasse. Sortimenti lisandusid järgemööda segud, mööbel, põrandakatted, viimistlusmaterjalid, elektrikaubad, tööriistad, valgustid. Mööblist on küll nüüdseks loobutud, aga muu on jäänud. Et kliendile maksimaalselt laia valikut pakkuda, oli vaja leida suuremad ruumid. „Leidsime sobiva hoone Haapsalu külje all Ridala vallas Uuemõisa alevikus Tehnika tänaval, kus oleme tänaseni. Algul oli jutt rentimisest, aga meile oli kasulikum osta, tegime pakkumise ja müüja jäi nõusse,” räägib Oolup. Varsti ostsid nad ära kõrvalasuva hoone koos kopsaka maatükiga. Nüüd on Sambla ASil kolmes hoones müügi- ja laopinda 3700 ruutmeetrit.

Konkureerivad suurte kettidega

Praegu on Haapsalus esindatud kaks laia haardega ehitus- ja kodukaupade suurketti, aga ainult kohalikule kapitalile tuginev Sambla on nendega edukalt konkureerida suutnud. „Mõistagi on nendel tänu paljudele kauplustele meist rohkem võimalust hindadega mängida, aga hea meel on selle üle, et suur osa kohalikest inimestest eelistab kohalikele omanikele kuuluvaid ärisid. Kui hinnad on võrdsed, siis paljud eelistavad meid,” kinnitab Endel Oolupi tütar Terje Parra, teine Sambla ASi juhatuse liige ja tegevjuht. „Haapsalus pole just kerge tööd leida ja kui ostad kohalike inimeste poest, toetad kohalikku majandust ja kaudselt iseennastki,” usub Oolup.

Sambla müügi- ja reklaamistrateegia kohta ütleb Terje Parra, et võrreldes konkurentidega trikitavad nemad vähem. „Kui inimesel on ehituspoodi asja korra aastas, siis ta läheb selle juurde, kes talle postkasti kõige värvilisema reklaami on saatnud. Kui allahindlusprotsentki on hästi rasvane, siis minnaksegi reklaami ohvriks. Päris sageli juhtub, et klient maksab näiteks 35protsendilise allahindlusega ostes tegelikult rohkem, kui meil maksab sama kaup ilma igasuguse allahindluseta. Meie enne soodustuste tegemist hindu kunstlikult lakke ei löö, et pärast siis uhket protsenti näidata. Veel kasutatakse sellist nõksu, et reklaamitakse näiteks mõnd üliodavat tööriista, sageli isegi alla omahinna. Tegelikult pannakse müüki vaid paar ühikut, aga klient on enda juurde meelitatud.”

Ostjatelt saadud tagasiside põhjal kinnitavad Sambla ASi juhid, et nende teeninduse kvaliteeti hinnatakse. „On neid, kes just mujal saadud negatiivse kogemuse tõttu meie juurde on jõudnud: näiteks ei ole mujal viitsitud sekeldada väikeste kogustega, kõrgelt riiulilt raskeid kotte võtta jne. Meil on asi organiseeritud nii, et klient võib kasvõi ülikonnas või ballikleidis tulla ja soovi korral tõstame kauba talle otse auto pakiruumi,” on Parra uhke. Palgalisi töötajaid on Sambla ASis 21, neist seitse juba üle kahekümne aasta ja enamik üle kümne aasta siin leiba teeninud. „Nad on väga pühendunud ja käivad innukalt koolitustel, et uute toodete ja tehnoloogiatega kursis olla.”

Usalda, aga kontrolli

Enam kui kahekümne aasta jooksul on Sambla ASi vedajad õppinud tundma nii ehitusturgu kui ka ettevõtjaid. „Kahetuhandendate aastate alguse ehitusbuumi ajal, kui ehitati palju ja iga teine mees oli kas kinnisvaraarendaja või ehitaja, kasvas läbimüük mõistagi meilgi. Aga keerulistel aegadel jäävad ellu vaid tugevad. Ehitusfirmad tulevad ja lähevad, aga neid, kes kindlalt püsivad, on üksikud. Hea meel on, et Haapsalu kandis on ehitusfirmasid, kes on end tugevate ja püsivate tegijatena tõestanud: Talum, Ehto, Läänemaa Ehitus, Agretten olid tublid buumi ajal ja on seda praegu,” kiidab Parra koostööpartnereid. Oolup omakorda kahetseb, et paraku on selliseidki, kes mujal haledalt kõrbenud ja nüüd kõrvalisel Läänemaal õnne proovivad ja kellega ehituskaupade müüja ettevaatlik peab olema. „Tulevad ja tahavad meiega krediidilepingut sõlmida, et siis kuu kaupa maksta. Inforegistrist uurid, mehel on jah viis firmat, aga neli neist pankrotis või võlgades. Kui kauba kätte annad ja kuu lõpus arve saadad, võid väga kergesti vastu pükse saada.” Parra möönab, et varem, kui Sambla AS piinliku hoolsusega lepingulisteks klientideks soovijate tausta ei kontrollinud, tuli pea igal aastal mitukümmend tuhat eurot maksmata arveid korstnasse kirjutada.

Hind otsustab

Praegu tunneb Sambla AS end üsna tugevana, aga nina püsti ajamisest on asi kaugel. Kindlust lisab, et hooned ja maa kuuluvad firmale endale. „Kui taas majandussurutis peaks saabuma, ei vii rendid või laenud meid kivina põhja,” on Oolup rahul. Terje Parra, kes veel hiljuti pidas Sambla ASis töötamise kõrvalt rendipinnal lastekaupade poodi, teab, et rendihinnad on Haapsalus samad mis Tallinnas. Pindu on lihtsalt vähe.

„Kõige tähtsam, et klientuur säiliks, selle nimel teeme iga päev tööd. Kaup peab olema erasektorile vastuvõetav. Kui võtad liiga kalli kauba sisse, kaob erasektor ära. Hinnapoliitika paneb asjad paika. Kui saame infot, et kuskil on mõni kaup odavam, püüame selgeks teha, kas meiegi saaksime hinda kliendisõbralikumaks teha, aga kahjudega me muidugi töötada ei saa. Kui klient ostab korraga rohkem kaupa, tuleb teha arvestatavat allahindlust. Kui hakata maja ehitama, saab siit sisuliselt kõik kätte: vundamendist katuseni. Isegi kuldvanni võib saada, aga selle puhul nõuame ettemaksu. Kui klient võtab kogu maja materjali meilt, teeme talle väga suure allahindluse. Väikese koguse korral saab meie kliendikaardi omanik soodustust viis protsenti,” kirjeldab Parra.

On paratamatu, et Tallinnas on sama kaup sageli mõnevõrra odavam kui Sambla ASi kaupluses. Sambla auto käib kaupa toomas Tallinna ladudest ja üksnes transpordikulu on pealinna konkurentidest mitu korda suurem. Eks rahvaarv ja klientide hulk mõjutab samuti.

Sambla ehituspood ei asu suure tee ääres, vaid mitmesaja meetri kaugusel Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla maanteest Tehnika tänaval, aga omanike sõnul pole see probleem. „Isegi soomlased on meid üles leidnud, käib ka rootslasi ja lätlasi. Palju tullakse saartelt – Saaremaa, Hiiumaa, Vormsi, sinna läheb suur osa meie kaubast.”

Viimased viis aastat on ettevõtte käive püsinud stabiilsena, üle-eelmisel ja eelmisel aastal oli see 2,8 ja 2,9 miljoni euro kandis. „Talvekuudel töötame kahjumiga, kevadel saavad ehitus ja remont uue hoo sisse ning augustis-septembris jõuame tavaliselt nulli lähedale, edasi tekib väike kasum, aga midagi hõisata ka ei ole,” on Terje Parra tagasihoidlik. „Igal juhul jätkame samas vaimus, mida sa muud teed. Ega meil kosilasi käinud pole, isegi ükski kett pole tahtnud meid ära osta.” Endel Oolup pakub ajakirjanikule muiates, et see firma ära ostaks, aga hinda öelda ei oska. See näitab, et ega nad müügi peale kuigi tõsiselt ei mõtle. Miks peakski, kui äri on edukas. „Aga suuri juurdeehitusi või muid investeeringuid pole meil vähemalt praegu mõtet teha, kui majanduses just midagi väga positiivset ei toimu. Haapsalu ja Läänemaa rahvaarv ju järjest kahaneb,” võtab ta jutu kokku.

Tagasi üles