Tootsi aiand müüb enamiku taimi ise

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Merje ja Tarvo Alveti päevad mööduvad lillede keskel.

FOTO: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Tootsi aiandi kasvuhoonetes käib kolmandat nädalat suvelillede istutamine, kokku peaks neljas kasvuhoones õitsele puhkema 200 000 suvelille.

Pärnumaal Are vallas tegutsev Tootsi aiand kasvatab suvelilli ja ampleid, aga ka värvilisi kallasid, sügiseks alpikanne ja krüsanteeme, pisut püsililli ja esimest korda roosiistikuid.

Otse kodumaja kõrvale rajatud aiandis tegutsevad Tarvo ja Merje Alvet nüüdseks viis aastat, varem asus nende aiand Tootsi alevis, sellest ajast on ka nimi jäänud. „Alustasime aastal 2000, aga Tootsis läks lõpuks küte liiga kalliks, sealsed kasvuhooned amortiseerusid ja siin kodu ligidal on kergem ka,” selgitab Merje kolimispõhjusi.

„Minul on küll siin kodu kõrval raskem,” kostab Tarvo muigelsui kõrvalt. „Vanasti käisin ikka kella viieni tööl, tõmbasin tööpäeva lõpul ukse enda taga kinni ja sain kodus puhata, aga nüüd töötan suvel siin teinekord veel kell 11 õhtul. Enne magama ei lähe, kui kõik vajalik tehtud saab.”

Alvetid on ehitanud viis suurt kasvuhoonet, kus pinda kokku 2000 ruutmeetrit, ühte kasvuhoonesse mahub ettekasvatamiseks 45 000 taime. Taimekasvatuse maht on aasta varasemaga võrreldes sama ja suurt laienemisplaani Alvetid praegu ei pea. „See on meile paras ports, rohkem ei jõuaks,” nendib Tarvo. Praegu tegutsetakse viiekesi, aga suveks palgatakse müügipunktidesse personali lisaks.

Otsekontaktid toovad edu

Kui Maa Elu läinud nädalal külas käis, oldi teist nädalat ametis suvelille noortaimede istutamisega. Pisikesed noortaimed ja muud lilleistikud saabuvad neile Keeniast, Poolast, Prantsusmaalt ja pisut Hollandistki. Tarvo seletab, et nad üritavad edasimüüjaid vältida ja tellivad taimed otse kasvatajatelt. „Noortaimed tulevad Keeniast – tegu on küll Saksa firmaga, aga noortaimede istandus on neil Keenias,” lisab ta.

Otsekontakte kasvatajatega saadakse enamasti rahvusvahelistel näitustel-messidel ja tellimused tuleb esitada isegi aasta ette. Seega Alvetid juba enam-vähem teavad, mida järgmisel hooajal kasvatama hakkavad.

Oma kaupa müüvad nad küll ka laatadel ja annavad jaekettidesse, aga viimastel aastatel on põhiline müük toimunud siiski oma müügiplatsidel, mille nad suvel avavad Haapsalus, Viljandis, Pärnus ja tänavu esmakordselt ka Viimsis.

„Eks läheb edasimüüjatele ka, aga oma platsil saame endakasvatatud kaupa paremini eksponeerida,” seletab Tarvo. „Nii on lihtsam kaubast lahti saada, sest suurtes aianduskeskustes tuleb konkureerida kõrvuti veoautode viisi Hollandist toodud kaubaga. Kui odav ampel kõrval, siis tundub ostjale meie oma kallis.”

Sügisel müüvad nad alpikanne ka Lätti ja veel teevad tänavu Kuressaarele linnahaljastuse amplid.

Suvelilli on neil pisut üle poolesaja, mõned kiiremakasvulised külvatakse seemnest ise, näiteks tagetesed ja kivikilbikud. Amplites kasutavad kõige rohkem aed-puispetuuniat ja ripplobeeliat, ripp-raudürti, ripp-petuuniaid ja rippbegooniaid. Alvetid räägivad, et ega uusi lillesorte palju peale tulemas ei ole, küll aga muutub lillede välimus: uusi värve tuleb aina juurde ja lilled lähevad kirjuks, neil on näiteks triibud sees.

„Meil on küll väga suur valik suvelilli, aga tegelikult on alati raske ette aimata, mis inimestele meeldib,” nendib Merje. „Enamasti läheb punane ja teised erksad värvid kõige paremini.”

„Jah, sooje toone ostetakse rohkem, aga minu arust saaks hoopis külmemates toonides väga ilusa rahuliku haljastuse teha,” räägib Tarvo. „Mis teha, tundub, et eestlane tahab suvel ikka värvi enda ümber näha.”

Tegelikult tasuks näiteks amplit ostes mõelda taustale, kus see hakkab rippuma. „Nägin korra, kui kodukaunistaja oli pannud punastest tellistest maja taustale suure valge lopsaka ampli. Lausa suurepärane nägi välja!” kiidab Merje. „Valget tasub kindlasti rohkem valida, aga kahjuks müügipunktis, kus tumedat tausta pole, ei pääse valge hästi mõjule.” 

Tootsi aiandis on kasvuhoonetes praegu kosumas 5500 amplit lilletaimedega, emadepäeva paiku tehakse 2500 juurde. Amplitesse lisatakse pikatoimeline väetis, mis kestab suve lõpuni. Veel saavad taimed iga kastmisega juurde pisikese väetiseportsu. „Ehkki pikatoimeline väetis sees, soovitame oma ampleid lisaks väetada, siis püsivad lilled paremini ilusad,” rõhutab Merje.

Kasvuhoones on leheotsad välja ajanud Prantsusmaalt saabunud suurelehiste hortensiate istikud, tänu sellele jõuavad need suve alguseks õitsema hakata. Värvikirevate õitega hortensiaid müüakse meil hooajakaubana. Tegelikult püsiksid need ka ületalve, aga järgmisel aastal ei jõua taim korralikult õitsema hakata, enne tuleb sügis peale. „Kui taim mais välja tuua, hakkab see õitsema augusti lõpus, aga meie hakkame seda ajatama veebruari keskpaigas ja emadepäevaks saab juba õisi näha,” seletab Tarvo.

Kaks aastat on Tootsi aiand üllatanud lillesõpru värviliste kalladega, nende mugulad on pärit Hollandist. Jällegi – tänu otsekontaktile Hollandi aretajaga. Kalla mugulad pannakse mulda juuni esimesel nädalal ja suve teises pooles saab juba õitsvaid lilli müüa. Ostes on kallal kaheksa kuni kümme õit, sest mugulad on töödeldud õitsemist soodustava vahendiga. Kui aga mugul sügisel üles võtta ja järgmisel aastal maha panna, kasvab see vaid paar värvilist õit.

Suured nõudmised

Eestlane kipub olema väga alalhoidlik ja tahab kõik taimed alles hoida, mõni üritab isegi suvelilleamplit üle talve hoida. Ühest küljest on meie aiapidaja nõus igat hinge vaakuvat taimekest elule poputama, teisalt nõuab kaupmeestelt väga head kvaliteeti. „Kasvatajalt tahab inimene saada vaid väga ilusat taime,” tõdeb Merje.

„Seda võin küll veendunult öelda, et Eesti suvelill teeb nii Euroopas kui ka Ameerikas paljudele silmad ette. Olen palju ringi käinud ja näen, et meil Eestis on ühed parema kvaliteediga taimed,” kinnitab Tarvo. „Mujal müüakse väiksemaid taimi ja ostja peab ise nendega rohkem vaeva nägema.”

Messidel kogevad nad, et turg nõuab üha enam, et taimi saaks ette kasvatada odavalt ja suure massiga. Lopsakad taimed kaovad ja lähevad väiksemaks, et neid saaks paremini transportida.

„Lääne-Euroopas dikteerivad suured marketid mängu, neile sobivad kompaktsemad taimed paremini, sest neid saab letile rohkem ritta sättida. Aretajad järgivad nende soove,” kirjeldab Tarvo. „Meie väikseid taimi kuigivõrd valida ei saa, sest Eesti inimene ihkab lopsakat lille.”

Et taimed elujõulised kasvaksid, on tarvis palju vaeva näha. Tarvo käib ja vaatab iga päev kõik oma taimed läbi, et probleemid saaksid eos lahendatud.

Kui istutamisega ühele poole saab, tuleb järgmine ring, mille käigus näpistatakse ära noortaimede ladvad, siis hargneb taim paremini ja kasvab lopsakam. Merje soovitab koduski oma lilletaimedel latv ära näpistada ja latva mitte ära visata, vaid potti niiske mulla sisse pista. „Kastke seda korralikult ja võite uue taime saada. See ongi pistoksast paljundamine. Enamik lilli läheb nii kasvama,” õpetab ta. Nii võib inimene kodus teha, mitte aga taimi edasi müüvad aiandid.

Lisaks suvelilledele viib aiand müüki püsililli. „Ega me suured püsilillekasvatajad ole, aga üht-teist oleme ostjate soovil kasvatada võtnud. Näiteks on meil 74 sorti helmikpöörist. Need on minu suured lemmikud,” räägib Merje.

Elektrikatkestus on ohtlik

Tänavune suhteliselt soe talv ja varakevad pole paraku küttekuludelt suurt kokkuhoidu andnud. „Päikest näitab harva. Kui päike paistaks, poleks meil päeval vaja kütta,” tähendab Tarvo. Kasvuhoones hoitakse sees 15 kraadi, soojemas veniksid taimed liialt välja.

Üks suur murekoht on aiandil elektrikatkestused, neid on sel kevadel juba mitu olnud. Selleks tarbeks on kasvuhoones elektrigeneraator, mis vajadusel kohe ahjule tööks vajalikku voolu annab. Pererahval on abiks valvesüsteem, mis elektrikatkestuse kohta sõnumi saadab. Siis läheb kibekiireks tegutsemiseks, sest suvelilled suuri miinuskraade ei kannata. Kui väljas on 20kraadine pakane ja vool ära läheb, on reageerimiseks ja taimede päästmiseks aega vaid 20 minutit.

Tagasi üles