Kalmus – põhjamaa ingver

Toivo Niiberg
, Räpina aianduskooli õpetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kalmus kasvab jõgede ja järvede kaldaosas, tiikides, ojades ja kraavides.
Kalmus kasvab jõgede ja järvede kaldaosas, tiikides, ojades ja kraavides. Foto: Wikipedia

Varakevadel võib koguda veekogude ääres kasvava kalmuse risoomi ja noori lehti, mis on soodsad seedimisele, leevendavad unetust ja ergutavad noortel emadel piima tekkimist rinnas.

Harilik kalmus (Acorus calamus L.) on 60–150 cm kõrgune mitmeaastane rohttaim võhaliste sugukonnast. Rahvasuus kutsutakse seda veel nende nimedega: kalbus, luhamõõk, jõemõõk, võhandumõõk, taadreselg, tütrejuur ja tatari mürgirohi.

Kalmuse kodumaaks loetakse Aasiat, kust tatari-mongoli väed selle 16. sajandil Euroopasse tõid. Nad arvanud, et veekogudest, kus kasvab kalmus, võib vett julgesti juua. Hiina meditsiinis ja köögis kasutati kalmust juba 3700 aastat eKr. Nii kirjutatakse enam kui 5000 aastat tagasi välja antud Hiina arstimiraamatus kalmusest kui elupikendajast ja eriti soovitati seda maohaiguste korral.

Kalmus kasvab jõgede ja järvede kaldaosas, tiikides, ojades ja kraavides, moodustades tiheda läbipõimunud taimestiku. Vars kahetahuline, kaetud mõõkjate lineaalsete kuni 60 cm pikkuste lehtedega. Mitmeaastane risoom on horisontaalselt roomav kuni 1,5 meetri pikkune ja 3–4 cm läbimõõduga. Õitseb juunis ja juulis. Õied asetsevad harilikult külgmise 4–12 cm pikkuse tõlvikuna, mis kasvab kaldu.

Kalmust paljundatakse 20–25 cm pikkuste risoomitükkidega varakevadel või hilissügisel. Need tuleb istutada tiigi või oja kaldale savikamasse pinnasesse nii, et risoomi siledam osa jääks osaliselt saviga katmata. Istutuskoht peaks olema pidevalt 10–15 cm paksuselt veega kaetud. Võib istutada ka niiskesse mulda 5 cm sügavusele ja jälgida, et muld oleks pidevalt märg.

Kalmusel kasutatakse tugeva lõhna ja mõru maitsega risoomi, mida koguda varakevadel või hilissügisel. Risoom pesta ja soovi korral koorida, lõikuda 5 cm pikkusteks tükkideks või tükeldada kuubikuteks. Ruutmeetrilt võib saada 2–3 kilo risoome, samalt kohalt võib uue korje teha 5–8 aasta pärast. Algul kuivatada soojas õhurikkas ruumis või katusealuses varjulises tuuletõmbusega kohas ja hiljem leiges ahjus või saunalaval, kuid mitte kõrgemal temperatuuril kui 40 kraadi. Korralikult kuivatatult on murdekoht valge või kollaks, vahel ka veidi punakas, mitte aga pruun.

Kalmusejuur sisaldab 4–5% eeterlikke õlisid, mille koostises on asaroon, iseloomulikku tugevat roosi lõhna eviv asarüülaldehüüd ja eugenool. Süsivesikutest on ülekaalus tärklis (25–45%). Kevadised noored lehed ja võrsed on C-vitamiini-rikkad ja sobivad vürtsika lisandina salatisegudesse. Kõik taimeosad sisaldavad tanniine.

Kalmusejuuretee parandab söögiisu ja ergutab seedimist. Kalmus soodustab kudedest liigse vee eraldumist. Teed juua maomahla alahappesuse, soolegaaside ning neeru- ja põiekivide korral. Kalmusejuur kuulus segudesse, mida noored emad võtsid rindades rohkema piima tekitamiseks. Samuti on juurikaid näritud halva suulõhna peletamiseks.

Seedimist parandava ja korrastava tee valmistamiseks võtta 1 osa kuivatatud paakspuu koort, 2 osa kuivatatud piparmündi- ja 3 osa nõgeselehti, 1 osa kuivatatud kalmuse- ja 2 osa palderjanijuurt. Võtta 2 kuhjas sl teesegu, valada peale 2 klaasi keeva vett ja keeta 10 minutit tasasel tulel kaane all, kurnata ja juua pool klaasi hommikul ja teist sama palju õhtul.

Immuunsüsteemi tugevdamiseks valmistada järgmine teesegu: 35 g kasekäsna, 20 g naistepunaürti, 15 g kalmusejuuri, 15 g verehurmarohuürti ja 15 g raudrohuürti. 2 sl peenestatud segu panna termosesse ja valada üle poole liitri keeva veega, lasta tõmmata 3 tundi, kurnata. Juua pool klaasi 3 korda päevas 20–30 minutit enne sööki. Samal ajal viia igal õhtul pärasoolde 1 taruvaiguküünal.

Kalmusetinktuuri valmistamiseks võtta 1 osa peenestatud juurepulbrit ja 5 osa viina, asetada segu õhukindlalt nädalaks pimedasse toasooja ruumi seisma, seda aeg-ajalt loksutades. Tarvitamiseks võtta veega lahjendatult pool teelusikatäit söögiisu ja seedimise parandamiseks. Lahjendamata tinktuuri kasutada reumaatiliste valude korral määrimiseks.

Vesitõmmise valmistamiseks võtta 1 tl kuivatatud juurepulbrit, valada sellele klaas külma vett ja jätta 12 tunniks seisma. Tarvitada lonkshaaval päeva jooksul enne ja pärast sööki immuunsüsteemi tugevdamiseks.

Kalmusejuurepulbri valmistamiseks jahvatada kuivatatud risoom kohviveskis jahuks. Jahu asetada õhukindlalt suletud purki. Tarvitada noaotsatäis korraga söögiisu tõstmiseks või suitsetamisest loobumiseks – kirglikel suitsetajatel tekitab iiveldust.

Kes tahab närvide ülepingest või unetusest vabaneda, saab abi kalmusevannidest. Viiele liitrile veele lisada 500 g peenestatud juuri. Segu ajada korraks keema ja lasta 15 min tõmmata, seejärel kurnata. Tõmmis lisada soojale vanniveele. Eriti soovitatavad on sellised vannid unetutele ja üleväsimuse all kannatajatele. Vanne teha kestusega kümme minutit tund enne magamaminekut üle päeva 20 vannist koosneva ravikuurina. Vannivee temperatuur peab olema 37–41 kraadi.

Peenestatud kalmusejuurepulbrit kasutati vanasti kirpude ja riidekoide tõrjeks.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles