Struve kaar peab turistid Pandiverre tooma

MTÜ Paik juht Aivar Niinemägi räägib, et Struve kaar on kavas muuta turismiatraktsiooniks ning seda mitte ainult Eestis, vaid kogu kaare ulatuses. Foto: Meelis Meilbaum / Virumaa Teataja

Pandivere piirkonna valdade arendusega tegelev MTÜ Paik üritab piirkonna turismile tuult tiibadesse puhuda Struve kaart kasutades.

MTÜ Paik juht Aivar Niinemägi räägib, et Struve kaar on kavas muuta turismiatraktsiooniks ning seda mitte ainult Eestis, vaid kogu kaare ulatuses.

„Oleme kaasanud teadlasi Tartu ülikoolist, Riia tehnoloogiaülikoolist, Lapimaa ülikoolist, eri riikide turismiarendajaid,” loetleb Niinemägi. Ta kõneleb, et Struve kaare punktid on vaja muuta atraktiivseks nii teadushuvilistele kui ka loodushuvilistele.

Lisaks Struve kaare säilinud triangulatsioonipunktidele, mida on kokku 34, ei saa neid ühendavat marsruuti ette kujutada ilma Peterburi Pulkovo observatooriumita, mistõttu on Niinemägi käinud partnereid otsimas nii Peterburis, Lätis, Leedus kui ka Soomes.

Kui Eestis võttis päris tükk aega, et jõuda arusaamisele Struve kaare väärtuses, siis naabrite juures polegi veel UNESCO maailmapärandisse kantud objekti väärtustamiseni jõutud. Ometi on maailmas sadu tuhandeid, kui mitte miljoneid inimesi, kes valivad reisisihiks alati UNESCO maailmapärandi objektid.

Niinemägi arvates annaks Struve kaar võimaluse koguni kolmenädalase puhkuse veetmiseks. „Ühel aastal võib ette võtta Norra ja Soome, järgmisel aastal Baltikumi ning kolmandal aastal Valgevene ja Ukraina,” pakub ta.

Selleks aga, et turistidel kaarel, õigemini kaare säilinud punktide juures või nende lähiümbruses tegemist oleks, tuleb kohalikul rahval kõvasti koostööd teha. Sest paljast kivi ei tule peale mõne üksiku fänni eriti keegi vaatama.

Pandivere piirkonnas, mida MTÜ Paik arendab ja kus asub kaks kolmest Eestis säilinud triangulatsioonipunktist, peaksid Aivar Niinemägi sõnul „kaareturismile” toeks olema Emumägi, Kiltsi loss, Äntu loodusrajad, Väike-Maarja muuseum, Porkuni paemuuseum, Puhta Vee teemapark.

Emumäe atraktsioonid on praegu üpris kehvas seisukorras, kuid Niinemägi teab rääkida, et Rakke vald kavatseb vaatetorni korda teha ja lisada Emumäele atraktsioone.

Kiltsi lossis on põnev kaardiekspositsioon, kuid lossiga seoses on MTÜ-l Paik päris mitu plaani, mis, nagu ka kaardituba, lähtuvad lossi kunagisest omanikust admiral Krusensternist.

Puhta Vee teemapark laiendab oma tegevust igal aastal ning on suunatud eelkõige keskkonnahariduslikele ettevõtmistele, kuid Niinemägi arvates võiksid ka turistid selle leida. Teemapargi eestvedaja Priit Adler ütleb, et kui mullu külastas neid umbes 6000 inimest, siis tänavu tahetakse külaliste arvu kahekordistada.

Võivere triangulatsioonipunkti kõrval asuv taastatud tuulik on saamas endale sisu ning koostöös Taru tähetorni rahvaga on valmimas Struve-teemaline väljapanek.

MTÜ Võivere Tuuleveski üks eestvedajaid Liivika Harjo rääkis eelmisel sügisel, et praegu käib Võivere triangulatsioonipunkti igal aastal uudistamas umbes pool tuhat inimest, neist sadakond välismaalased.

„Internetis on materjali Struve kaare kohta küll väga palju, aga tahaksime siin näidata seda, mida internetist ei leia,” kõneles Liivika Harjo.

Kindlasti ei saa vaadata mööda ka piirkonna turismitaludest ja päris mitmest töötoast, mis Pandivere piirkonda jäävad – nii on lähikonnas sepatöö- ja keraamikatuba, leivatuba ja käsitöötuba.

„Aga kõige tähtsam on koostöö – kui turist on sinu juures, siis soovita talle järgmist kohta, kuhu minna,” julgustab Aivar Niinemägi ettevõtjaid. „Kui sina kedagi kuhugi saadad, siis saadetakse ka sinu juurde,” sõnab ta.

Pandivere piirkond jääb Eesti põhilistest turismimarsruutidest kõrvale ning seetõttu on vaja tublisti tööd teha, ennast näidata ja endast palju rääkida, aga ka teistega koos tegutseda. Nii ongi Struve kaart kavas siduda turismiteedega, mis lähikonda jäävad. „Peipsi tee, Rukkitee, Mõisatee, Piibe tee,” loetleb Aivar Niinemägi võimalikke koostööpartnereid.

Lähiajal on MTÜ-l Paik kavas uuendada maanteede ääres olevad suured turismiskeemid, mida on piirkonnas kokku 11, ning paigaldada veel neli täiendavat skeemitahvlit.

Plaanis on ka uute turismikaartide trükkimine, sedakorda tehakse kaardid lisaks eesti, vene ja inglise keelele ka läti- ja soomekeelsed. „Naabrid on meie jaoks väga tähtis sihtgrupp,” märgib Niinemägi.

34 säilinud triangulatsioonipunkti juurde tagasi tulles, mis on Struve kaare kõige tähtsamad vaatamisväärsused, räägib Niinemägi, et needki on vaja atraktiivseteks muuta. Võivere punkt on küll kenasti eksponeeritud ja tuulikusse on tulemas ka näitus, kuid turisti jaoks pole seda eriti palju.

Lennukate ideedena pakub Niinemägi välja, et igas punktis võiks olla geopeitus, lapsed saaksid geolutikaid liikuma panna. „Ja võiks ju jõuda kasvõi selleni, et saaks struvemone otsida,” kõneleb ta.

„Üks suur unistus on teha lastele droonide luuremäng mööda kaart. Rakke on Eesti üks robootikakeskusi ning seda kompetentsi tuleks kasutada,” mõtiskleb Aivar Niinemägi.

Struve kaare tutvustamiseks on koostöös Tartu ülikooli ja tähetorniga valminud tuhandest palast koosnev pusle. „Pusle on nagu märk sellest, et meie turundustegevus koosneb väikestest tükikestest ning nõuab kannatust ja paljude osaliste kaasamist,” arutleb Niinemägi.

Struve kaar

Struve geodeetiline kaar on Friedrich Georg Wilhelm Struve eestvõtmisel aastatel 1816–1855 Maa kuju ja suuruse mõõtmiseks rajatud triangulatsiooniahel, mis ulatub Põhja-Jäämere äärest Musta mere äärde. Kaare pikkus on 2820 km, see läbib Norra, Rootsi, Soome, Venemaa, Eesti, Läti, Leedu, Valgevene, Moldova ja Ukraina territooriumi.

Kaare moodustanud võrgustik koosnes 258 põhikolmnurgast ja 265 peamisest mõõdupunktist.

Aivar Niinemägi räägib, et Lätis pidi ta ühel konverentsil andma lastepärase selgituse, mis see Struve kaar siis ikka on. „Ma ütlesin, et see on GPS-i vanaisa. Isa oli triangulatsioonivõrgustik – paljud keskealised ja vanemad inimesed peaksid veel mäletama triangulatsioonitorne,” räägib Niinemägi.

Alates 2005. aastast kuulub Struve geodeetiline kaar UNESCO maailmapärandi nimistusse. Algsetest triangulatsioonipunktidest oli tollal säilinuna teada 34; neist neli on Norras, neli Rootsis, kuus Soomes, kaks Venemaal, kolm Eestis, kaks Lätis, kolm Leedus, viis Valgevenes, üks Moldovas ja neli Ukrainas. Viimastel aastatel on aga mitmel pool, eriti Lätis ja Valgevenes, otsitud mõõtmispunkte ning lätlastel on selles ka õnne olnud: leitud on veel kaks punkti.

Eestis siiski lisaks Tartu tähetornile ning Võivere ja Simuna punktidele midagi leida ei ole. Kokku oli Struvel Eestis 22 mõõtepunkti. Punktide asupaigad on tulevikus siiski kavas tähistada.

Niinemägi meenutab, et käis Soomes Korpilahtil Struve kaare punkti vaatamas. „Seal on säilinud üks kaljusse puuritud auk.”

Struve kaare punkti lähistel on Pitäjävesi puukirik, mis samuti UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud. „Soomlased suhtusid üpris kummastavalt sellesse, et üks auk võib olla sama oluline kui vana kirik, aga kui ma neile selgitasin, mis lugu selle augu taga on, hakati asjast aru saama,” ütleb Aivar Niinemägi.