/nginx/o/2016/11/23/6103877t1hd14d.png)
/nginx/o/2017/03/14/6446951t1hfe62.jpg)
Viimase kolme aasta jooksul lõpetas piimakarja pidamise 790 majapidamist ehk iga kolmas, neist kaks kolmandikku olid oma tarbeks ühe-kahe lehma pidajad. Seakasvatajate arv on sama ajaga vähenenud koguni viis korda.
Kolme aastaga vähenes seakasvatajate arv viis korda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Statistikaameti korraldatud 2016. aasta põllumajanduse struktuuriuuringu esialgsetel andmetel oli Eestis 16 700 vähemalt ühehektarise põllumajandusmaaga või põhiliselt müügiks tootvat põllumajanduslikku majapidamist, mida on ligi 2500 majapidamist vähem kui kolm aastat tagasi.
Olukorras, kus väikemajapidamiste arv on mitmete aastate jooksul mitu korda vähenenud – viimase kümne aastaga kokku 6600 majapidamist, on põllumajandusmaa pind kasvanud. See on kümne aastaga suurenenud üle 88 000 hektari, sealhulgas viimase kolme aastaga üle 37 000 hektari ja ulatub nüüd juba 995 000 hektarini.
2016. aasta 1. septembri seisuga oli Eestis 6970 majapidamist, kus peeti põllumajandusloomi,
-linde või mesilasperesid. Kümne aastaga on loomadega majapidamiste arv vähenenud kaks korda. Vähenenud on nii veise- ja seakasvatajate kui ka lambaid ja kodulinde pidavate majapidamiste arv. Tegevuse loomakasvatuses on lõpetanud põhiliselt füüsiliste isikute majapidamised, kus loomade arv oli väike.
Pideva kontsentratsiooni kasvu tulemusena on Eesti põllumajanduses kujunenud struktuur, kus 1300 majapidamist ehk kaheksa protsenti majapidamiste koguarvust annavad 81 protsenti kogu põllumajanduse toodangust. Nende valduses on 67 protsenti kasutatavast põllumajandusmaast ja 81 protsenti loomakasvatusest loomühikute arvestuses.
Kuigi piimalehmade arv suurtes majapidamistes on viimasel kolmel aastal vähenenud, peetakse põhiline osa ehk 63 protsenti piimalehmi siiski majapidamistes, kus on vähemalt 300 looma.
Sisuliselt kogu seakasvatus asub juba suurtes majapidamistes ja vähemalt tuhande seaga majapidamistes on 97 protsenti sigadest. Ka linnukasvatus on Eestis väga kontsentreeritud ja 97 protsenti neist peetakse majapidamistes, kus lindla suurus on vähemalt 1000 lindu.
Koos tootmise kontsentratsiooniga on aasta-aastalt suurenenud ka rendimaa osatähtsus. Kui kümme aastat tagasi oli rendimaa osatähtsus 55 protsenti põllumajandusmaast, siis mullu juba 65, avaldas statistikaamet.