Märtsi keskpaik on Eestis karude taliuinakust ärkamise aeg ja esimeste ringiliikuvate karude jälgi on juba märgatud. Pika talve maganud pruunkarud on ärgates näljased ja võivad toiduotsinguil sattuda inimese lähedusse.
Näljased karud otsivad toitu
13. märts 2017, 11:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tasub teada, et näljane poegadega emakaru võib inimese läheduses olla ohtlik. Seega ei tohiks metsas karuga kokku juhtudes asuda looma jälitama või karupoegade olekut ümber korraldama. Mingil juhul ei tohi karupoegi metsast endaga kaasa võtta. Karuga ootamatult kohtudes on ainuõige teguviis kohe ja rahulikult taanduda.
Karu on kõigesööja, toitudes varakevadel sageli raibetest, kuid nad võivad kahjustada mesitarusid ja murda kariloomi. „Kuna karu on väga hea haistmisega, järjekindel ja tugev loom, võivad kord juba avastatud mesila ründed hakata korduma ning kahjustused võivad olla väga suured,” räägib Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.
Keskkonnaamet soovitab mesinikel aegsasti rakendada abinõusid karude tekitatud kahjustuste ennetamiseks. Parim viis on ümbritseda mesitarud korralikult paigaldatud ja töötava elektrikarjusega. Lisaks võib elektrikarjust kombineerida tugeva võrkaiaga, samuti võib kasutada visuaalseid, akustilisi ja teisi karude jaoks ebameeldivaid peleteid.
Keskkonnaamet hüvitab karu tekitatud kahjustused mesinikele ja karjakasvatajatele. Samuti hüvitatakse asjakohased kulutused, mis on tehtud rünnakute vältimiseks.