Maamessil tehakse teid laiemaks ja platsi keskele kerkib infotorn

Et külastajad paremini teavet kätte saaksid, ehitavad korraldajad keset messiplatsi kolmekorruselise infotorni. Foto: Maamess

Tänavu 25. korda peetav Maamess sai alguse 1993. aasta 16. septembril, mil Tartu Näituste messikeskuses avati Agro Tartu nimeline põllumajandusnäitus. Toonane põllumajandusminister Jaan Leetsar ütles esimese messi avamisel prohvetlikult, et loodetavasti kasvab sellest välja üleriigiline ja rahvusvaheline põllumajandusnäitus.

Praegu räägivad faktid selget keelt, et Maamess on vaieldamatult kõige populaarsem endasuguste seas kogu Baltikumis, külastajate arv aasta-aastalt muudkui kasvab.

Paar aastat tagasi olid Maamessi korraldajad fakti ees, et territoorium seab messi laienemisele piirid. Samas ei tähenda see, et mess ei saaks senisel maa-alal areneda ja edeneda.

Teed on laiemad

Ka sel aastal on messi korraldusmeeskond mõelnud, kuidas teha nii, et messil osalemine oleks nii eksponentidele kui ka külastajale meelepärasem. Kui tavaliselt saavad eksponendid messiplatse üles panema hakata messi toimumise nädala alguses, siis sel aastal nihutasid korraldajad messi väljapaneku aega mõne päeva võrra varasemaks. Tänavu võivad osalejad messiplatsi sisustada juba 14. aprillil, Maamess algab 20. aprillil.

Teine märkimisväärne muudatus on kolme suurema messiplatsi teede laienemine. Laiemaks läksid Kesktee, Galerii tee ja osaliselt Ringtee. Kui varem on need olnud nelja meetri laiused, siis tänavu kuus meetrit. Tänu sellele on suurtel masinatel montaaži- ja demontaažiperioodil mugavam manööverdada. Samuti on külastajatel messiplatsil mugavam liikuda,” sõnab Maamessi kommunikatsioonijuht Henrik Urbel.

Kolmekorruseline infotorn

Et külastajad paremini teavet kätte saaksid, ehitavad korraldajad keset messiplatsi kolmekorruselise infotorni. Alumisel korrusel jagatakse infot, teisele korrusele tuleb pressikeskus ja neljateistkümne meetri kõrguse torni otsas on vaateplatvorm.

Paraku saavad tavakülastajad ligi vaid infotorni alumisele korrusele. Teise korruse pressikeskus on mõeldud vaid meediaväljaannetele ja vaateplatvormis hakatakse tegema messiülekandeid.

„Ka fotograafid ja kaameramehed saavad vaateplatvormi tarvitada, et messialalt paremat ülevaadet saada. Varasematel aastatel on kaameramehi ja fotograafe taeva alla tõstnud messil osalejad, kel vajalik tehnika siin väljas,” lisab Urbel.

Veel on infotorni küljes neli suurt LED-ekraani, kus näidatakse külastusinfot ja eksponendid saavad võimaluse end seal reklaamida. Ekraanid paigutatakse ka toitlustuskohtadesse ja messi peaväravasse.

Toiduhall kolib õue

Varasemad messid on näidanud, et üheks populaarsemaks väljapanekuks on alati toiduhall. Varem asus see väikeses B-hallis, Näituste messikeskuse keskel. Et toiduhallile paremini ligi pääseks, kolisid korraldajad toiduteemalise väljapaneku õue D-halli, kus varem olid aianduse ja koolitusega seotud eksponendid.

„Ka tegime D-halli suuremaks. See on tänavu varasemast kümme meetrit laiem,” lisab messi kommunikatsioonijuht.

Mugavaks uuenduseks tänavusel messil on konteinerkäimlad, kus olemas veega tualettpotid ja kraanikausid. „Eelmisel aastal oli neid mõned kohapeal olemas. Sel korral on tavapäraseid plastist kuivkäimlaid vaid mõned üksikud. Enamik käimlatest on vee, soojenduse ja muusikaga varustatud konteinerkäimlad,” selgitab Henrik Urbel.

Olgugi et 25. Maamessini on aega veel poolteist kuud, on messipinnad juba kuu aega tagasi lõplikult välja müüdud. Käesoleva aasta juubelimess laiub üle 60 000ruutmeetrisel pinnal, osalejaid on hinnanguliselt ligi viissada. Veerandsajas Maamess peetakse Tartus 20. aprillist 22. aprillini.

Maamess läbi aegade

1993. aasta septembris peeti Tartu Näituste messikeskuses esimene põllumajandusnäitus Agro Tartu. Üritusest võttis osa 46 firmat.

1997. aastal nihkus mess aprillikuusse, üritus sai EURASCO* liikmeks, messiga liitus metsandusmess.

1998. aastal osales messil üle 150 ettevõtte.

1999. aastal liitus toidumess.

2000. aastal liitus mess Aias ja Õues ning üritusest sai Eesti suurim maateemaline mess.

2001. aastal ületas üritus 21 000 külastaja piiri.

2002. aastal sai messi nimeks Maamess.

2004. aastal külastas messi üle 25 000 inimese.

2007. aastal osales messil üle 250 ettevõtte.

2009. aastal sai messist tunnustatuim maateemaline mess Baltimaades.

2010. aastal osales messil üle 250 ettevõtte.

2011. aastal ületas külastajate arv 30 000 piiri.

2012. aastal osales üle 300 ettevõtte.

2013. aastal võttis Maamess enda alla 50 000 ruutmeetrit. Esmakordselt laienes mess Tartu südalinna. Raekoja platsil toimus Maafest.

2014. aastal osales üle 400 ettevõtte.

2015. aastal ületas messikülastajate arv 40 000 piiri ning Maamessist sai ametlikult suurim Eesti mess.

2016. aastal osales messil üle 450 ettevõtte, külastajaid oli 44 260.

*Euroopa põllumajanduslike messide ja väljanäituste liit.

Allikas: Maamessi korraldusmeeskond