Eesti metsalangetajat päästab töö piiri taga

Laanetaguse OÜ palgal on 15 töötajat, kellest kümmekond teenib leiba Rootsis. Foto: Erakogu

Metsalangetust ehk ülestöötamist pakkuva OÜ Laanetaguse omanik Meelik Saviste kinnitab Maa Elule, et konkurents sel alal läheb järjest tihedamaks, sest edu lootvaid ettevõtteid tuleb järjest juurde.

Kasumit on tema sõnul järjest raskem teenida sellegi tõttu, et riik ajab eraettevõtjale vastu töötavat poliitikat – RMK suurendab riigieelarve täitmise eesmärgil raiemahtu, surub oma vähempakkumistega alla raieteenuse hinda, ei luba metsafirmadel erimärgistatud kütust kasutada ning tõstab kütuseaktsiise. Üks väljapääs on teha tööd väljaspool Eestit, aga nädalate kaupa kodunt ära olla tahetakse isegi meie mõistes väga korraliku palga eest järjest vähem.

Muresid jätkub

Üheksakümnendatel ettevõtlusega alustanud Meelik Saviste asutas OÜ Laanetaguse 1998. aastal, kui nägi, et nõudlus metsa ülestöötamise järele kasvab. „Meie langetame ja veame välja, oma metsa on meil paraku vaid üksikud kinnistud,” räägib Saviste. Algust tehti ühe väljaveotraktoriga. Praegu on ettevõttel kasutada neli komplekti metsamasinaid (langetustraktor + väljaveotraktor), kolm teevad igapäevast tööd, neljas on varuks. Lisaks kaks treilerit, üks siin, teine Rootsis. Ettevõtte palgal on 15 töötajat, kellest kaks kolmandikku teenivad leiba Rootsis.

Eestis käivad Laanetaguse töötajad metsa langetamas just seal, kuhu tellitakse. Kui kodu lähedal Viljandimaal on tööd parasjagu vähe, viiakse mehed ja masinad sinna, kus seda rohkem on. „Saaremaa, Ida-Virumaa – igal pool on käidud. Eestis teeme teenustööd peamiselt suurematele metsafirmadele, vähem, kogu töömahust ligikaudu 5–10 protsenti, eraisikutele. Aasta tagasi täitsime pool aastat RMK tellimust, kuid kuna neil käib kõik vähempakkumiste kaudu, jäi meile sisuliselt ainult töörõõm. Kui nende vähempakkumise võidadki, tuleb sõlmida poole- kuni viieaastane leping. Kui ma paneksin kalli kahe-kolmeaastase masina viieks aastaks sinna kinni, siis võimalikku tasuvamat tööd enam vastu võtta ei saaks. Sõlmides RMK-ga pikaajalise lepingu, võib juhtuda, et oled sunnitud tegema selliseid lanke, kus tööle peab peale maksma – kulud on suuremad kui tehtud töö eest saadav tulu. Erafirmadel on paremad hinnakirjad ja see jätab ka meile midagi kätte,” on Saviste avameelne. Jutuajamisega põgusalt liitunud Laanetaguse tegevjuht Priit Paju täiendab, et kui teha erafirmale head tööd ja metsaomanik on rahul, materjal õiges mõõdus ning metsa pole jäänud maha sügavaid roopaid või õlirada, siis kutsutakse jälle. Laanetagusel sellega tema sõnul probleeme pole, pigem pälvitakse kiidusõnu.

Metsamehi pitsitab kallis kütusehind

Riigi suhtes kriitiline on Saviste selgi põhjusel, et metsatöödel kasutatav kütus on „tänu” siin järjekindlalt tõstetavale aktsiisile kallim kui mujal. „Veel mõni aasta tagasi võis metsalangetaja nagu põllumeeski kasutada erimärgistatud kütust, aga nüüd teeme põldude ja laante taga sügaval metsas oma tööd tavalise diislikütusega ja maksame aktsiisi samamoodi kui need, kes kütust sõiduteedel kasutavad. Kogutud aktsiisiraha enamik on mõeldud sõiduteedesse investeerimiseks. Paljudes riikides on lubatud metsatöödel kasutada eriotstarbelist diislit, mille netohind on näiteks isegi Soomes 69 senti liiter. Eestis on liitri diislikütuse netohind praegu 1 euro. Rootsis on kütus ostes küll meist veidi kallim, aga seal saab metsa ülestöötav ettevõte aktsiisiraha tagasi ja kokkuvõttes on sealgi kütusehind odavam kui siin. Nii polegi Eesti metsa ülestöötamisteenuse hinnad konkurentsis. Meie valame Eestis paaki sõiduautokütuse, aga traktor kulutab seda tunnis kuni kakskümmend liitrit ja pole raske aru saada, millises seisus oleme meie võrreldes teiste metsa ülestöötajatega maailmas. Peame hakkama saama sellega, et riik tõstab kütuse hinda, samal ajal surub RMK teenuse hinda alla ning eraomanikele kuuluvad langetusfirmad on raskustes,” sõnab mees ja on veendunud, et valitsus peaks taastama olukorra, kus metsa ülestöötaja saaks kasutada eriotstarbelist diislikütust või andma ülestöötajale võimaluse saada tavakütusele maksusoodustust.

Metsalangetajate elu ei tee lihtsamaks ka järjest karmistuv konkurents. „Kui 1998. aastal alustasime, oli Eestis sadakond metsamasinat, praegu umbes tuhat. Teenusepakkujaid on ülemäära palju, aga kõik tahavad kuidagi ellu jääda. Tellimuste vähesus sunnib ettevõtjaid tegema alapakkumisi. Tagajärg – meie juurde tuleb eraklient ja teatab, et talle tuleb teha sama hinnaga, millega tehakse RMK-le. Aitäh, aga ettevõte ei saa ega tohigi kahjumiga töötada.”

Samal lainel jätkates lisab ta, et kuigi Laanetagune metsamaterjali kokkuostu ja müügiga otseselt ei tegele, mõjutab puidu kokkuostuhind nendegi tööd. „Kui hinnad on all, ei tasu ju metsa lõigata, ka meie siinsetel tööandjatel mitte. Hindade kujundamisel mängib suurt rolli jälle RMK. Tean, et neil on kohustus riigieelarvesse kindel hulk raha viia ja kui metsamaterjali hinnad langevad, peavad nad sama summa teenimiseks rohkem lõikama. Turu mahud saavad kiiremini täis, nõudlus kaob ja teised on tööta.”

Piiritagune päästab

Järgmisel aastal kahekümnendat sünnipäeva tähistav OÜ Laanetagune püsib omaniku sõnul paljuski tänu välismaal töötamisele. „Tegelikult saimegi suurema hoo sisse tänu Rootsis tuulemurru tagajärgede likvideerimisele 2005. ja 2007. aastal. Eestis oli tööd vähe, aga seal murdis tuul maha tohutu koguse metsa ning Eestist läks oma tehnika ja meestega sinna appi palju firmasid. Pärast seda tekkis meilgi võimalus masinaid juurde osta. 2009. aastal läksime juba Prantsusmaale tuulemurdu likvideerima. Uudiste kaudu saime teada, et seal on olnud kõva tuulemurd ja lendasime kohale. Kui muidu eeldavad prantslased, et nende aastane raiemaht on näiteks Aquitaine’is (piirkond, kus Prantsusmaal töötasime) 10 miljonit tihumeetrit, siis nüüd oli vaja hakkama saada 100 miljoniga. Loomulikult oli neil välist abi vaja, neil endal polnud sellise koguse jaoks piisavalt mehi ega masinaid. Et puit raisku ei läheks, ollakse ka nõus tavalisest rohkem maksma. See ongi meile parim teenimisvõimalus. Tegelikult olen luurel käinud ka idanaabri juures, aga Venemaale on masinate sisseviimine kallite tollimaksude tõttu nii mõttetu, et tehing jäi katki. Õnneks tuli ka Rootsi tuulemurd peale ja sealt saime kindlamat leiba. Eks igaüks vaata asja oma mätta otsast ja nii jälgin ikka aeg-ajalt, et ega ilm kuskil metsa maha pole murdnud.”

Pärast 2014. aastal Rootsi metsi taas räsinud tormi tagajärgede likvideerimist on OÜ Laanetagune rootslastega nii-öelda püsisuhtes, teenust osutatakse ühele suurele sealsele metsafirmale. „Nende raiemaht on aastas sama suur kui kogu Eesti oma kokku. Meie teeme seal tööd ühe-kahe masinakomplektiga, aga langetusfirmasid töötab nende alluvuses mitukümmend. Mehed on kaks nädalat seal, ühe kodus, edasi-tagasi lendavad lennukiga, viisakad majutuskohad on langile võimalikult lähedal,” kirjeldab Saviste. „Rootsis raiume umbes 10 000 tihumeetrit kuus, Eestis 3000. Kokku lõikame seega ligi 150 000 tihumeetrit aastas. Lisaks on meil Rootsis üks masin võsa väljaveo peal. Rootsis võiks meie tegevust isegi suurendada, aga pole võtta mehi, kes seal mitme nädala kaupa tööd tahaksid teha. Ka teenuse hinnad on seal siinsetega võrreldavad, seega mitte just liiga ahvatlevad. Võit tuleb selle pealt, et sealsed metsad on ülestöötaja seisukohalt vaadates paremad ja mahtu on veidi kergem teha.”

Tuleviku peale mõeldes

Ettevõtte tulevikust rääkides on Meelik Saviste veendunud, et peab rohkem oma metsa juurde hankima, sest teenusepakkumise turg aheneb. „Mõned kinnistud meil on, aga vaja oleks hulga rohkem. Tulevikus soovikski areneda nii, et oleks võimalus oma metsi majandada ajal, kui teenustööpakkumisi napib. Kui midagi saaks tagantjärele muuta, siis oleksime võinud olla maade tagastamise kõrgajal aktiivsemad. Palju oli neid, kes tegid metsa rahaks, aga kuna maamaksu maksta ei tahetud, kirjutati maad teiste nimele või anti sisuliselt tasuta käest ära. Maad juurde ei tule ja need, kes taipasid olukorda ära kasutada, on võidumehed.”