Lõuna-Eesti ettevõtja leiutas viisi, kuidas männiokastest valmistada lae- ja seinapaneele, mida saab kasutada ruumide akustika parandamiseks ja sisekujunduselemendina. Nüüd on Margus Siilik paari aasta vanuse ettevõtte arendamisega jõudnud nii kaugele, et plaan on põneva väljanägemisega männiokkapaneele ka eksportima hakata.
Osaühingu Okkastyle asutajale ja omanikule Margus Siilikule on loodus, mets ja männid alati hingelähedased olnud ja juba aastaid enne okkapaneelidega turuletulemist otsis ta viisi, kuidas seda materjali rakendada võiks. Mitu aastat katsetas Margus okastega üksinda, siis aga kohtus akustik Linda Madalikuga, kes nõustas paneelide valmistamise akustikapoolt. Nimelt on männiokastest paneelid suurepärased akustikaparandajad: näiteks kui suures ja kõrges ruumis on kaja, mis häirib kõnelemist, siis piisab teatud kogusest paneelidest, kaja kaob ja ruumis saab vabalt suhelda.
Tartu Loomemajandusekeskusest alguse saanud OÜ Okkastyle osales kaks aastat tagasi Ajujahil, mis Marguse sõnul ettevõtte arengut märgatavalt kiirendas. Konkursil soovitasid tal osaleda just toetajad Tartu Loomemajanduskeskusest. „Ajujahilt leidsin esimesed kliendid, tuli ka etapivõite, leidsin investori ja jõudsime viie parima hulka. Tol ajal toimetasin ettevõttes veel üksinda, aga ega niimoodi kaua ei jõua – väsid lihtsalt mitme inimese töö tegemisest ära. Nii liitusidki seltskonnaga Vahur Mäe ja Kaili Ojaperv. Praegu ajame ettevõtte asju kolmekesi, meil on kaks investorit (üks neist tuntud ettevõtja Kuldar Leis – toim.), kes aitavad väga palju kaasa ettevõtte arengule oma teadmiste ja kontaktidega. Lisaks otsime ühte inimest tootmisesse,” selgitab Margus.
Kogu tootmine on käsitöö
Lae- ja seinapaneelid valmivad algusest lõpuni käsitsi. Okaste noppimisel okste küljest on tõhusad abilised Maarja Küla elanikud, kellega osaühingul Okkastyle on mitmeaastane koostöö. „Pakume sealsetele noortele jõukohast ja mõtestatud tööd, mille eest nad saavad ausat tasu,” ütleb Margus. Tema teada pole maailmas teist sellist ettevõtet, kes männiokastest midagi sarnast teeks. Taanis on küll üks firma, kes teeb akustilisi seinapaneele puidukiududest ja nende tootmine on täisautomaatne.
Praegu on osaühingul Okkastyle pooleli kolimine. Seni valmistati paneele Marguse sõbra Frants Seeri töökojas Otepää lähedal, kus Frantsi firma KHIS OÜ toodab puidust käsitöövanne. Edaspidi hakatakse männiokastest paneele valmistama Tartu lähedal Külitses. Käsitsitöö jääb aga kindlasti, sest nagu ütleb Margus, annab käsitöö toote disaini ja funktsionaalsuse juures lisaväärtuse ning on üks ettevõtte olemise mõte ja eriti välismaal ka müügiargument. Muidugi on plaan ettevõtet kasvatada ja töötajaid juurde palgata.
Kuidas saab okastest seinapaneel? Okkad kogutakse Riigimetsa Majandamise Keskuse raielankidelt langetatud puudelt. Oksad viiakse Maarja Külla, kus sealsed elanikud nopivad käsitsi okstelt puhtaid okkaid ja kuivatavad need, seejärel transporditakse okkad tootmisse, immutatakse tulekindlaks ja kuivatatakse uuesti. Järgneb paneelide vormimine ja sobiva värviga värvimine. „Teeme palju eritellimusi. Välismaale aga tuleb teha standardmõõtudega paneele, seda me praegu välja töötamegi, peame nõu sisekujundajatega. Meie tooteid on nimetatud ka moodsaks kunstiks, sest suur hulk raamitud männiokkaid näeb väga dekoratiivne välja. Kliendid on meil olnud nii eraisikud kui ka ettevõtted, näiteks spaad, kuhu männiokas sobib suurepäraselt. Teeme tooteid tellija soovi järgi – valida saab nii paneeli suurust kui ka värvi,” räägib Margus. „Kuivas ruumis kestab paneel väga hästi, kui just keegi okkaid välja näppima ei hakka. Meie näeme oma toodet disainielemendina, millel on juures akustika funktsionaalsus. Meie partnerid on disainerid, sisekujundajad ja disainistuudiod.
Järgmine samm on eksport
Praegu valmistutakse osaühingus Okkastyle aktiivselt ekspordiks. Juba on käidud messidel ning oma tootega suurt huvi äratatud. „Materjal on üsna eksootiline ja eriti messidel on meil palju selgitamist: jah, need on päriselt männiokkad. On ka näpuga katsutud, kas ikka tõesti on päris okkad, mitte plastmass,” muigab Margus.
Ekspordis sihitakse Saksamaad, kus Margus ise on varem töötanud, ja araabia maadesse, kus sellist puidumaterjali nagu männiokkad üldse pole ning kellele võiks toode seetõttu väga huvipakkuv olla.
Okaste noppimine mõjub Maarja Küla elanikele lausa aroomiteraapiliselt
Maarja Küla juhataja Ly Mikheim ütleb, et okkafirmaga tehakse koostööd 2015. aastast. „Töö on väga sobilik, sest seda saavad teha peaaegu kõik meie küla elanikud. See passib autistidele, kellele tuleb lihtsalt oma väike töönurgake sättida sel moel, et teiste tegemised nende nägemisväljas väga poleks. See on jõukohane ka ratastoolis noortele, sest võimaldab oma tempos ja istudes tööd teha. Selle töö võlu peitub lihtsates töövõtetes, need õpetatakse selgeks ning need ei unune. Kui lisada okstest tulev meeldiv männilõhn, siis on tegemist lausa töötamisega aroomiteraapia tingimustes,” räägib Mikheim.
Alltöövõtulepinguid on Maarja Külal veelgi. Näiteks käivad küla noored hooajatöödel ASis Plantex ehk Juhani Puukoolis, kus nende töödeks pottide täitmine mullaga, pottide viimine kasvuhoonest õuealale, müügialale ja abitööde tegemine. Põhjala Teetalul aitavad Maarja Küla noored teepakke sildistada ja tembeldada. See on just hea töö täpse silma ja käega elanikele.
RMK Kiidjärve infopunkti majahoidjatöö on usaldatud samuti Maarja Küla noortele, kusjuures mõnda aega tagasi käis üks küla noormees ka Taevaskoja matkaradasid korras hoidmas. Rääkimata ümberkaudsete talunike juures tehtavatest hooajatöödest, nagu kivide, marjade, tomatite või kartulite korjamine, kasvuhoonete sügisene puhastamine jne.
Mikheim ütleb, et Maarja Küla asukatele sobivad tööd, mille puhul pole kiirus tähtis. „Kvaliteeti me suudame tagada, kuid kui sellele lisandub tähtaeg, mis on liiga lühike, siis me kahjuks seda tööd vastu võtta ei saa. Käeliselt on meie küla elanikud päris osavad, puhtusest, korrast ja tööajast kinnipidamine on tagatud. Realistlikest tähtaegadest kinnipidamine samuti,” lisab ta.