Talv hakkab mööduma, päev läheb pikemaks ja valgust tuleb aina rohkem. Muutused mõjuvad meie organismile väsitavalt, samas oleme organismi vitamiini- ja jõutagavarad raske talvega ära kulutanud. Kes on haige olnud, kes tööd teha rabanud.
Peletame kevadväsimuse taimede ja toidu abil
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui tunned, et jõud on otsas, siis tasub keldrist ja sügavkülmast suvel sinna kogutu välja otsida ja kasutama hakata.
Vitamiine ja antioksüdante saame oma aia- ja metsasaadustest. Sügavkülmutatud või kuivatatud mustikad, maasikad, vaarikad, pohlad, astelpajumarjad on hea smuutimaterjal ja just nüüd on õige aeg iga päev seda valmistada. Kes soovib, võib lisada täisterahelbeid, leotatud valget tatart või pähkleid ja kuivatatud taimi, näiteks nõgesejahu, õietolmu, mett. Ise valmistasin kaua aega endale kosutust nii, et leotasin tatart öö läbi, loputasin hommikul ja panin mikserisse, lisasin marju, vett ja natuke rafineerimata suhkrut või mett ning mikserdasin. Tatart võib ka idandada ja siis smuutile lisada.
Teen ammu ja õpetan ka õpitubades tegema moose ja siirupeid ka metsamarjadest. Sobivad kibuvitsa-, lodjapuu-, viirpuu-, pihlaka- ja kadakamarjad, milles on palju kasulikke aineid ja nende maitsegi on põnev. Saab kasutada nii tortide valmistamiseks kui ka salatikastmeks. Lisaks smuutid jm magustoidud. Väga head on lodjapuu-, kibuvitsa-, viirpuu- ja pihlaka-õunasiirupid kohupiima või vahukoorega.
Toormahla võib valmistada veel peedist, porgandist ja kapsast, maitsestades seda marjade või maitsetaimedega.
Mida värvilisem on toidulaud, seda parem on meie tervis. See ei kehti ainult vastu kevadet. Aed- ja juurviljadest saab teha salateid, maitsestades neid marja- või õunamahlaga, mee ja siirupiga. Ka sobivad aedviljad ahjus küpsetamiseks, vokkimiseks ja hautamiseks.
Olles reisil Zürichis, avastasin enda jaoks sealsetes toidukohtades taimetoitlaste letid, kus oli muu hulgas ka imeõhukesteks viiludeks lõigatud toores peet. Seda sai maitsestada erinevate kastmetega, aga mulle meeldis see naturaalselt ka! Kodus hakkasin katsetama ja köögikombaini õhema lõike teraga sain sama õhukesed viilud. Need on kasulikud ja laual väga ilusad! Sobivad vaheldumisi valge või punase redise lõikudega.
Taimeteedest sobivad kevadväsimuse korral kõrvenõges, raudrohi, kibuvitsamari, õunakooretee (maheõuntest või koduaia õuntest ), mustasõstralehed ja kuuseokkadki, eriti talvised, sest neis on rohkem C-vitamiini ja mineraale. Kevadväsimuse tee peabki sisaldama rohkelt vitamiine ja mineraale. Olen Karepa ravimtaimeaias väsimuse peletamiseks ja haigusjärgseks kosutuseks välja töötanud Elujõu tee, kus kõik need taimed sees on. Organismi vastupanu- ja kohanemisvõime suurendamiseks võib kasutada ka kuldjuurt, eleuterokokki, sidrunväändikut nii tinktuuri kui ka teena.
Lisaks sobivad ravimtaimed täiendama meie toidulauda. Kuivatatud nõgesejahu sobib muffinitesse, karaski ja supi sisse, maitsetaimed toidu maitsestamiseks.
Karepa ravimtaimeaias valmistame ka rohejahu, mis on kuivatatud ja peeneks jahvatatud taimede segu: kõrvenõges, pune, põldosi, peedilehed. Sellist jahu saab igaüks ka ise valmistada ja kasutada smuutides, suppides, kotletitainas, karaskis ja mujalgi.
Taimi saab tarvitada ka ürdisoolana, kui jahvatada ülikuivad ja sõelutud ürdid koos soolaga peeneks. Nii saab toidu maitsestamiseks kasutada kasulikke taimi kõikvõimalike maitsetugevdajate ja keemia asemel. Muidugi tasub maitsetaimi ka sügavkülma panna ja sealt saab supi peale ja ürdivõideks võtta.
Kuna päev läheb pikemaks ja valgust on aina rohkem, siis tasub aknalaual juba rohelist söögilisa kasvatada − seemnetest kress-salatit (kasvab nädalaga) ja peterselli. Sibuladki tasub mulda pista, et pealseid saada. Ka peedi ja porgandi ülemised otsad, mis puhastades ära lõikame, hakkavad vees ja mullas pealseid kasvatama. Petersellis on palju rauda, seega sobib see just kevadel meie toidulauale. Kes ei kasvata mullas, see võib idandada – mungube, nisuteri, otra, lutserni jne.
Tasub võimalikult palju õues olla, eriti kui päike on väljas! Kahjuks oleme päeva kõige väärtuslikuma aja siseruumides tööl ja sööme D-vitamiini kapsleid, mida kõik nüüdisaja müügimehed ja toitumisspetsialistid soovitavad. Aga D-vitamiini saab ka kalast (heeringas, lõhe, angerjas), munadest ja heast juustust. Meie esivanemad ei söönud kapslites toidulisandit, vaid päris toitu ja olid valgel ajal õues. Kui värske õhk ka hetkeks väsitab, tehke väike uinak ja energiat on jälle juures!
Igaühele on kättesaadav ka hapukapsas, sellele lisage head külmpressitud õli, sibulat, jõhvikaid, mett. Segage ja sööge kohe!
Kuuseokkaid saab aasta ringi koguda. Olen lõiganud kääridega noored oksatipud peenemaks (3–4 cm), pannud veega mikserisse ja vuristanud, kuni vesi muutub roheliseks. Selline jook aitab väsimuse ja kurnatuse korral imehästi! Sobib 7–10päevase kuurina.