Tuisk ja lumetorm

Foto: Sander Ilvest / Postimees

Tuisk ja lumetorm on viimasel ajal haruldaseks jäänud nähtus. Sel talvel polegi peaaegu üldse tõelist tuisuilma olnud. See paistab juba silma 22. veebruaril Eestit tabanud korraliku tuisu muljetest ja tagasisidest, olgu esitatud paar näidet.

Nii meenutab Muhu elanik: „Tuisk oli selle talve uudisasi, olin kohe tükk aega koeraga väljas.“

Ja pikem mulje-elamus Tartust: „Kõndisin siis külmas vastikus tuules Tartus Riia tänaval ja suundusin valgusfoori poole, et tänavat ületada, aga pilku lummas ilma poolt maalitud kunstiline vaatepilt. Nii mustadel lumikatteta kõnniteedel kui autoteel oli hästi märgata musta-valge-halli kontrastide kiiresti vahelduvat lustakat mängu: tuul puhus maapinna lähedal äsja langenud vähest lund meeletult vahvate vihisevate ja muutlike õrnailmeliste laigukestena. Sellist justkui kõrgustest avanevat vaatepilti tumeda maapinna taustal keerlevast valkjast lumesegusest õhust polnudki varem sattunud nägema. Edasisel teelgi vaatlesin huviga seda mängu edasi.“

Kuna möödunud nädalal (20.–26.02.2017) esines nii kogu Eestit haaranud mitmetunnine tuisk kui ka mitmeid tuisupuhanguid (täpsemalt lumepagisid, mis tõid ootamatut, kuid lühiajalist lumemöllu), siis tasub veidi tutvustada, mis on tuisk ja kuidas see tekib.

Tuisk on atmosfäärinähtus, mis on seotud tuulega. Seejuures üheks tingimuseks on kas sadav lumi, lahtine lumi maapinnal või mõlemad.

Tuule tugevuse alusel võib eristada kaht tüüpi tuisku – esimene neist tekib juba alates 4-6 m/s tugevuse tuulega, teisel juhul aga on tuul üle 15 m/s. Vahemikus 9–15 m/s tuulega esineb tuisku siiski harvem, sest kui tuul on tugevam kui umbes 9 m/s, siis surub see sadava lume kokku ja tuisu tekkimise tõenäosus on väiksem. Kui aga tuul on väga tugev, eriti üle 20 m/s, siis suureneb taas oluliselt tuisu tekkimise tõenäosus.

Vahet tehakse pinnatuisul, kui lumi kandub edasi mööda maapinda ja see ei piira nähtavust; madaltuisul, kui tuul tõstab lume mõne meetri kõrgusele, seejuures horisontaalne nähtavus halveneb, ent taevas jääb nähtavaks; ja üldtuisuks, kui väga halb (alla 1 km) on nii horisontaalne kui ka vertikaalne nähtavus (nii pilved kui ka kauged objektid jääva tuisuvaniku taha).

Eriti ohtlikuks loetakse tuisku, kui keskmine tuule kiirus on vähemalt 15 m/s vähemalt 12 tunni jooksul. Lumetormiks võib pidada olukorda, kui tugev üldtuisk kestab vähemalt 6 tundi. Lumetormidest on nimetamisväärsed kindlasti 1975. a 20.–22. novembri erakordne lumetorm, näiteks on selle tormi kirjeldusse lisatud, et 21. novembri õhtust kuni 23. novembri hommikuni oli teelõik Kohtla-Järvest Narvani (60 km) läbimatu; 2008. a kaks lumetormi, neist esimene märtsi lõpus (Otepääl täheldati äikest) ja oluliselt tugevam 23. novembril, kui tugevat üldtuisku põhjustas lõunatsüklon nimega Irmela, mis pärines Musta mere äärest. See viimane oli erakordne intensiivsuse ja ulatuse poolest: Eesti jaamades registreeriti seni madalaim õhurõhk Mustvees – 951,3 hPa (võrdluseks: normaalne õhurõhk on 1013,25 hPa), ja tipphetkel ulatus Irmela mõjusfäär Valgevenest üle Baltikumi ja Venemaa Valge mere lähedale, lääneosas Rootsi, Norrasse ja Saksamaale ja kaguosas kuni Musta mereni. Lisaks nähti 23. novembril Eestis mitmel pool välku ja kuuldi müristamist. Eestisse tõi tsüklon Irmela ka lumerekordeid: koos 24. novembri lumega sadas kokku üle 50 cm lund, summaarne lumepaksus küündis seega (20.-22. novembril sadas ka veidi) 56 cm (Kuusikul); sajuhulk oli maksimaalselt umbes 70 mm, kusjuures mõnes kohas sadas kuue tunni jooksul keskmiselt üle 30 mm sademeid.

Möödunud nädalal näitas talv oma jõudu tuiskude ja lumepagidega. Nii liikusid 24. veebruaril Loode-Eestist kagusse suured rünksajupilved, mis põhjustasid mõnel pool tugevat lumesadu ja välgudetektor registreeris välgu isegi Loode-Eesti piirkonnas, mida märkasid ka kohalikud, näiteks 24. veebruaril olevat Harju-Ristil äike pahandust teinud, lõhkunud paar Telia ruuterit ja mõne televiisori, nähti üht välku ja kuuldi müristamist.

Nädala algus tõi kevadehõngulise sooja: õhutemperatuur tõusis üle +5 kraadi ja lumi hakkas hoogsalt sulama. Sooja toonud mitmekeskmeline tsüklon nihkus aeglaselt kirdesse, tuues sombuse ilma ja ajuti vihma- ja märja lume sadusid. Valdavalt soe ja sombune ilm näib püsima jäävat: on pilves, õhutemperatuur 0 °C lähedane või kõrgem, aeg-ajalt sajab vihma ja lörtsi. Siiski võib juhtuda, et 6. märtsi paiku saab talvine ilm ajutiselt ülekaalu, kui põhjapoolne antitsüklon suudab piisavalt tugevneda.