Viimastel aastatel on järjest sagedamini meediasse jõudnud murelood, kus mõnes suures või väiksemas paigas linnud inimestel rahus elada segavad. Kuna märtsis algab lindude pesitsusaeg, oleks just praegu õige aeg konflikte ennetama hakata.
Kuidas ennetada lindude ja inimeste tüli?
2. märts 2017, 09:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Inimese vahetus naabruses pesitsema asunud lindude, näiteks vareste, kajakate, varblaste, hakkide, kodutuvide ja piiritajatega kaasnevad sageli inimeste ja lindude konfliktid, tõdeb Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.
„Tüli võib tekkida väga erinevalt pinnalt, sageli kummalistel põhjustel. Mõnikord ei sobi linnu tekitatav häälitsus mõnele kuulajale. Näiteks ööbiku laul, mis paljude arvates on kaunis, võib mõne magamistoa akna taga muutuda kannatamatuks,” kirjeldab Talvi. „Sama suhtumine võib olla vanas pargis aastasadu künnivareste kolooniast kostnud kraaksumisega. Mis mõnele inimesele näib romantilise traditsiooni ja sümbolite püsivusena, võib teise arvaja jaoks olla vaenamist vääriv tüütus. Ilu on iga inimese peas ja kõrvades.”
Esimesena hakkavad asulates pesitsema märtsis künnivaresed ja hakid ning viimasena mai lõpus piiritajad.
Nii tasubki kinnisvara haldavatel inimestel arvestada, et viimane aeg ennetada võimalikke lindudega kaasnevaid probleeme on enne pesitsusperioodi. „Linnud elavad nüüd ja ka edaspidi meie kõrval, mistõttu peame teadma, kuidas vajadusel suhteid oma naabritega teadlikult ja eetiliselt korrastada,” rõhutab Talvi.
Vareslastest elavad linnakeskkonnas sagedamini kaelushakid, kes pesitsevad looduslikes õõnsustes, aga võivad elupaigaks valida ka hoonetes orvad, katusealused ja tuulutuskorstnad. Piiritajad võivad sattuda tuppa näiteks ventilatsioonikorstna kaudu.
Tuvidest on meie kortermajade ümbruses tavalisim kodutuvi, kes pesitseb sageli hoonete pööningutel, rõdudel ja tehisõõnsustes. Mitmeid liike, eriti aga kodutuvi, hallvarest ja kaelushakki toetab toimetulemisel tahtlik või tahtmatu lisatoitmine inimese poolt.
„Kui korrusmajade ümbruses on häirivalt palju tuvisid ja vareseid, võiks esmalt ringi vaadata, ega sealsamas lähikonnas ei tegutse mõni usin tuvitädi, kes siirast usust ja heategemise soovist on oma rõdule, jalutuskäigu rajale või laste mänguplatsi kõrvale sisse harjutanud nende lindude lisasöötmiskoha,” räägib Talvi.
Linde meelitab asulatesse peamiselt kolm põhjust: head toitumisvõimalused (lisasöötmine ja avatud prügikastid, kompostihunnikud), vaenlaste vähesus ja soodsad pesitsusolud. Katustel, pööningutel, tehisõõnsustes, räästaalustes, rõdudel ja mujal mittesoovitavates kohtades pesitsemise vältimiseks tuleks nendesse kohtadesse lindude juurdepääs tõkestada või neid kohti varakevadel regulaarselt kontrollida ja hooldada. „Juba hiljem, pesitsemise ajal, on lindude häirimine seaduse kohaselt keelatud,” hoiatab Talvi.