Kokkuostuhindade kõikumised mõjutavad mõistagi ka Olav Aruse ja tema kompanjonide tegemisi. „Asi on lihtne – kui kokkuostuhinnad on odavad, kajastub see paratamatult meie poolt kliendile pakutavas summas. Enda metsas on sobivat müügihetke lihtsam oodata. Oma mõju on sellelgi, et riigil on hädasti raha vaja ja turgu ujutatakse puiduga üle. Seetõttu tehakse nüüd ka seadustesse muudatusi, et riigil oleks lihtsam talle kuuluvat metsa rahaks teha,” usub Arus.
Tööl nii isad kui ka pojad
Töötajaid on Valma Saeveskis palgal 25, peamiselt on tegu ümberkaudsete inimestega. „Palju on neid, kelle isad on meil tööl või on varem siin töötanud ja nüüd on nende pojad meie juures. Põhituumik on stabiilne ja koosneb oma ala asjatundjatest,” kiidab Arus, kes ka ise hea meelega sae kätte võtab ja kellel on taskus langetus- ja väljaveotraktori kõrgeima taseme juhi paberid. Seikluste otsijad ilmuvad välja siis, kui Rootsis on kõva tuulemurd olnud ja Valma Saeveskil on vaja täiendavat tööjõudu, et osa mehi sinna saata. Pärast kaovad nad jälle ära. „Rootsis töötamine toob sisse umbes poole rohkem, sest mahud on suuremad. Kui Eestis on kogu raiemaht aastas umbes kümme miljonit tihumeetrit, siis seal puhus torm mõne minuti jooksul maha 20–40 miljonit tihumeetrit puitu, mis oli vaja võimalikult kiiresti ära teha. Oleme Rootsis tuulemurdu tegemas käinud mitu korda. Meie ei ole mujale surunud, aga eestlased on käinud tuulemurdu tegemas Prantsusmaal, Saksamaal, Tehhis ja mitmel pool mujalgi. Korra käisime tuulemurdu vaatamas isegi Hispaania kõrgetel mägedel, aga tööks seal ei läinud. „Eestlased ongi selline metsarahvas, et kui kuskil on torm, siis minnakse hulgi. Tormimurru likvideerimise töö on kasvava metsa raiumisest kallim, aga et me hirmsasti ootaksime, kuna Rootsis jälle võimas torm tuleb, seda küll ei ole,” tunnistab Arus.