Algamas on vahtra- ja kasemahlahooaeg

Kasemahl on vana traditsiooniline jook nii Põhja- kui ka Ida-Euroopas. Foto: Liis Treimann / Postimees

Aeg on vahtral „kraanid lahti keerata” ja selle hea mahlaga oma tervist turgutada. Kuna kasemahla võtmiseni on veel pisut aega, on paras aeg Eesti kase- ja vahtramahlatootjatelt uurida, kuidas mahla õigesti koguda.

Kasemahl on vana traditsiooniline jook nii Põhja- kui ka Ida-Euroopas. Varem oli see tähtis vitamiiniallikas, jook, mida anti varakevadel isegi kariloomadele. Sama kasulik on vahtramahl. Vaher on küll Põhja-Ameerikasse ja Põhja-Euroopasse sisse toodud, kuid mõlemal pool hästi kohanenud. Enam ei kujuta keegi elu ette vahtrata ega vahtramahlata.

Mahl Padise vallast

Harjumaal Padise vallas tegutsev ettevõte, usaldusühing Kloostrimetsa Fideikomiss toodab ja pakub müügiks kase- ja vahtramahla. Ettevõtte juhi Ando Eelmaa sõnul on nad kogunud kasemahla müügiks juba umbes 15 aastat. „Algas see juhuslikult ja on siiani vastu pidanud,” lisab ta.

Eelmisel suvel avatud talude päeval võis iga huviline nendegi talu külastada ja pudelisse pandud kase- või vahtramahla kaasa osta.

Ando Eelmaa rõhutab, et mahla kogumiseks peavad olema õige koht, aeg ja vahendid.

„Vahtramahla saab võtta varakevadel, isegi veebruaris, kui päeval sulatab ja öösel külmetab. Kasemahl jookseb kõige paremini umbes sinilillede õitsemise ajal aprillis. Tuleb valida puu, mis on vähemalt 20 cm diameetriga, terve, arenenud võraga. Hea, kui päike puu tüvele paista saab,” räägib Ando Eelmaa. Mahla kogumiseks on tarvis sobiva mõõduga puuri ja akutrelli, puuriga samas mõõdus renni või voolikut ja mahlakogumisanumat. „Nõu võiks olla piisavalt suur (5–15 liitrit) ja mitte päris lahtine. 

Mingil juhul ei tohiks koguda mahla suurtes linnades ega suurte teede läheduses, kus pinnas võib olla saastunud. Samuti tuleb arvestada omandireegleid. Väljavalitud mahlapuu peaks kasvama koguja oma maal. Kui sobiv puu asub võõral maal, peab mahla kogumiseks küsima maaomaniku luba.

Vahtramahla saab veebruaris, kasemahla märtsis

Heidi Mäeots Harjumaal Saku vallas Mesi Talus on keskendunud vahtramahla kogumisele ja müügile. „Meie talus on juba ammusest ajast vahtramahla kogutud ja joodud. Koduhoovis on meil palju suuri vahtraid ja seega tundus loomulik, et neilt mahla võtame ajal, kus juurikaaed veel vitamiine ei paku.”

Kirjandust sirvides võib Heidi Mäeotsa sõnul jääda mulje, et vahtramahla saab alles märtsi lõpus või aprillis, kuid viimastel aastatel on see aeg märgatavalt ettepoole nihkunud.

„Lausa veebruari alguses või keskel saab esimesed liitrid seda mõnusalt värskendavat kevadist turgutust,” täpsustab Mäeots.

Et teada saada, millal on õige aeg mahla võtta, tuleb tema sõnul tähelepanelikult loodust ja välistemperatuuri jälgida. „Vahtramahl hakkab jooksma siis, kui mõnda aega on olnud külmad ööd, aga päeval juba plusskraadid. Lumi hakkab tasapisi sulama, linnud laulma ja kevade lõhna on juba tunda,” lisab ta.

Variante, kuidas mahl puust kätte saada, on mitu, kuid Heidi Mäeots soovitab järgmist. „Kõigepealt tuleb leida sobiv puu. Eelkõige tuleb jälgida, et puu oleks piisavalt suur. Kindlasti ei tohi võtta väga noort ja peenikese tüvega puud, kuna mahlavõtmine ikkagi kahjustab puud. Mida noorem puu, seda suurem kahju.”

Heidi Mäeotsa sõnul on puult mahla võtmine võrreldav inimeste veredoonorlusega. Selle juures on ju samuti näiteks kaalupiirangud, et doonoreid kaitsta.

Mahlavõtmine teeb puule haiget

Kui korralik puu on välja valitud, on kõige lihtsam puurida tüvesse päikesepoolsele küljele väike auk ja auku voolik torgata.

„Tuleb siiski meeles pidada, et olgu auk kui tahes väike, ikkagi teeme puule haiget ja ühel hetkel võib puu lausa kuivada. Seetõttu on väga tähtis, et kui mahl enam ei jookse, tuleb puuritud auk punniga sulgeda. See ei kõrvalda küll kogu kahju, kuid ilma selleta on puu kuivamisoht suurem. Samuti aitab punn puust haigusi eemal hoida,” rõhutab Heidi Mäeots.

Vahtramahl on käitlemise suhtes nõudlik. „Käitlemine peab olema väga puhas – kõige parem on kasutada klaasist anumaid.” Hea on vahtramahla koguda näiteks kolmeliitrisesse kaanega suletud purki. „Muidugi saab mahla hoidmiseks kasutada ka plastpudeleid või muid anumaid, kuid tuleb hoolt kanda, et need oleksid täiesti lõhnatud. Näiteks limonaadipudeleid vms peab väga hoolikalt pesema, et mingit lõhna ei jääks, muidu võtab vahtramahl kohe selle lõhna ja väärt jook on rikutud,” selgitab Heidi Mäeots.

Kui kaua vahtramahla saab?

Vahtramahl jookseb Heidi sõnul umbes kuu aega, vahel isegi poolteist. Vahepeal võib mahlajooks ka seisma jääda, kui ilmad ootamatult külmaks lähevad, aga siis ei tasu veel loobuda, sest varsti jooks taastub.

Maitselt on vahtramahl väga magus, palju magusam ning vitamiini- ja mineraalainerikkam kui kasemahl.

„Kasemahl hakkab jooksma siis, kui ööpäevane temperatuur on 5 kraadi ümber, selleks ajaks on vahtramahl üldjuhul lõpetanud. Kellel õnnestub mõlemat mahla koguda, saab enda jaoks hooaega pikendada,” märgib Heidi Mäeots.

Hea ilmaga tuleb Saku valla Mesi Talus ühest puust mahla päris ohtralt: hommikuks on üldjuhul purk täis tilkunud ja kena päikesepaistelise ilmaga saab pärastlõunal juba uue portsu mahla. „Seega tasub seda lühikest aega ära kasutada ja oma organismi kevadel turgutada. Kasemahla jookseb hooajal kindlasti rohkem, kuid maitselt ja kasulikkuselt jääb see vahtramahlale selgelt alla,” lisab Mäeots.

Kase- ja vahtramahl müügiks

Vahtramahl on viimastel aastatel väga populaarseks saanud. Seda leiab poeletilt ja järjest enam inimesi otsib võimalust vahtramahla soetada ka siis, kui endal vahtrapuud kusagilt võtta pole.

Siin tulevadki Heidi Mäeotsa sõnul appi talunikud, kes ei pea paljuks seda ülikasulikku mahla teistegagi jagada. „Ka meil on aastatega tekkinud sõbrad, kes juba koos meiega vahtramahlahooaega oodata oskavad ja mahla väga hindavad. Vahtramahlale turgu jätkub, oleks ainult hooaeg pikem.”

Kõige raskem ongi vahtramahla turustamise juures lühike hooaeg ja inimeste teadmatus selle kohta, millal hooaeg täpselt algab. Mida rohkem vahtramahlast kirjutatakse ja räägitakse, seda enam saab tarbija teada, millal mahla oodata, ning oskab seda õigel ajal otsida. See käib mõistagi värske mahla kohta, külmutatud mahla müügis hooajalisus erilist rolli ei mängi.

Ando Eelmaa sõnul võiks kase- ja vahtramahla järele Eestis enam nõudlust olla.

„See on üks paljudest valdkondadest, millest küll räägitakse, aga tarbimises see kuigivõrd ei kajastu. Takistuseks on tarbija harjumus eelistada magusaid ja tugevalt maitsestatud jooke. Kasemahlal pole ju erilist maitset, hapendatult on see aga harjumatult hapukas ja rustikaalne. Samuti on keeruline kasemahla kergesti kasutatavas tarbijapakendis säilitada,” toob ta välja.

Mitte mahl, vaid terviseeliksiir

Kase- ja vahtramahl on tervislikud, vitamiini- ja mineraalirikkad, ideaalsed organismi puhastamiseks, kevadise väsimuse peletamiseks, jõu kogumiseks.

Kasemahla on nimetatud nooruseeliksiiriks. Et saada nooruslikku näonahka, tuleks kasemahlaga nägu pesta. Joogina annab kasemahl palju C-vitamiini, aitab võidelda põletikega, aitab liigesevalude, neerukivide, seedimis- ja vererõhuprobleemide korral. Vahtramahl aitab lisaks muule seedimist parandada ja immuunsüsteemi tugevdada.

Mahla säilitamine

Kasemahl seisab külmikus umbes nädala. Kui on soov seda pikka aega hoida, tasub sügavkülmutada või hapendada.

Vahtramahl säilib värskena mõned päevad, kuid seda tuleb hoida jahedas.

Kõige parem ja naturaalsem on mahl siis, kui mahlanõusid lausa õues hoida. Need ei tohiks seista päikese käes, kuna siis hävinevad mahlas olevad vitamiinid.

Kase- ja vahtramahla saab panna sügavkülma, külmutamisega mahla omadused ei muutu. Käepärane on mahl külmikusse panna väikeste pooleliitriste pudelitega ja siis vajadust mööda sulada lasta ja juua. Eriti mõnus on vahtramahla suvel randa kaasa võtta või juua pärast sauna õlle asemel.

Andmed: Ando Eelmaa, Heidi Mäeots

Foto: Erakogu