Elustiil ja ravimtaimed aitavad gripi eemal hoida

Just praegu on õige aeg üles otsida mullu tallele pandud nõgesevarud, sest see võimas taim aitab haigustest taastuda ja võidelda kevadväsimusega. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Immuunsüsteem on ainuke meie keha kaitsesüsteem, milleta inimene ei elaks maailmas  minutitki. Tahame tunnistada või mitte, aga sellest, kuidas meie immuunsüsteem töötab, sõltubki, kas ja kui sagedasti me haiged oleme.

Et meie immuunsüsteem hästi töötaks, on meil oma elustiiliga kõige suurem roll täita. Kui toitumine ja elukeskkond seda nõuavad, saame juurde lisada ravimtaimi ja toidulisandeid.

Talvel inimesi kimbutav gripp on hingamisteede haigus. Erinevalt teistest hingamisteede haigustest on gripp raskema kuluga ning võib põhjustada raskeid ja eluohtlikke komplikatsioone. Gripp algab tavaliselt järsku, kõrge palaviku, külmavärinate, lihas- ja jäsemevalu, kurguvalu, peavalu, kuiva köha ja väga halva enesetundega. Laste puhul võib olla ka kõhuvalu, iiveldust, oksendamist ja kõhulahtisust, mida täiskasvanute juures ei esine. Kindlasti ei alga gripp vesise ninaga. Nakkusohtlik ollakse üks päev enne ja kuni seitse päeva pärast haigestumist, laste puhul pikemalt.

Gripi kindlakstegemiseks tuleb teha spetsiaalsed analüüsid esimeste haiguspäevade jooksul.

Tõeline gripp on haruldasem võrreldes suure hulga teiste, sümptomitelt väga sarnaste viiruste ja infektsioonidega. Paljudel juhtudel paljunevad bakterid viiruste poolt kahjustatud limaskestadel, põhjustades nii tüsistusi ja põletikke. Tüsistustele viitab jätkuv köha, nohu ja püsiv palavik. Tüsistuseks on näiteks bakteriaalne kopsupõletik, vedelikupuudus ja krooniliste haiguste ägenemine. Lastel on selleks sagedamini kõrvapõletik ja sinusiit.

Köha kaitseb

Gripiimmuunsus säilib tugevate ja tervete inimeste puhul üks kuni kaks aastat. Nõrga immuunsüsteemiga inimeste puhul see ei püsigi. Gripiviirused muutuvad pidevalt ja igal aastal ei pruugigi olla sama viirust.

Köha ja aevastamine on organismi üks tugevamaid kaitsereaktsioone hingamisteedes olevate  ärritajate eemaldamiseks. Kui meil on jätkuvalt köha või me aevastame, näitab see, et kõik pole korras.  Et immuunsüsteem hästi töötaks, saab üsna palju ise ära teha. Esmalt tuleb jälgida, et me puhkaksime ja magaksime piisavalt ning jooksime puhast vett päevas vähemalt kaks liitrit. Süüa tuleb võimalikult täisväärtuslikku ja tervislikku toitu. Oluline on puhtus ja käte pesemine, ka positiivne mõtlemine, paras töökoormus, positiivne töökollektiiv, toetav kodu.

Immuunsüsteemi ehitusmaterjaliks on C-vitamiin, millest valmistatakse antikehasid, mis on meie organismi kaitsevägi. Üks kuni kaks grammi oleks päevas kindlasti vaja, et haigus ei võtaks võimust ja väsimust poleks. D-vitamiini oleks kuni maini iga päev vaja 4000 IU ja kui haigus ja väsimus kallal, siis 8000 IU.

Oomega-3 rasvhappeid vajame 1–2 grammi päevas. Magneesiumtsitraati 400–600 mg, seleeni 100 mikrogrammi, tsinki 30 mg, lisaks joodi, kaaliumi, kaltsiumi. Kõiki B-gruppi vitamiine vajame 50–100 mg, lisaks A- ja E-vitamiini.

Ravimtaimed appi

Maksa võite puhastada kaks korda aastas. Kasutada võib apteegis müüdavaid preparaate või  ravimtaimi (kibuvits, saialill, kolmisruse, maarjaohakas).

Väsimuse, ka kevadväsimuse peletamiseks võib paarinädalaste kuuridena kasutada toonikume (jamsijuur, maca, ženšenn, Siberi ženšenn, kuldjuur, nõges).

Hingamisteede puhastamiseks ja immuunsüsteemi stimuleerimiseks võib kasutada ravimtaimedest punast päevakübarat, raudrohtu, melissi, Islandi samblikku, pärnaõisi, iisopit, liivateed, kannikest, teelehte.

Viiruste peletamiseks, et need ei nakkaks hingamisteede kaudu, võime kasutada sidruni, apelsini ja greibi eeterlikku õli, pannes seda veidi juustele või krae piirkonda. Lõhn on meeldiv ja ka abiks, kui liigume rahvarohketes kohtades.

Kui neid väikesi vingerpusse oma igapäevaelus rakendate, siis kindlasti taastub teie elujõud tasapisi, haigused ei tüki enam külla ning õnne ja rõõmu kohtate sagedamini.