Küpsetamine aitas raskel ajal hädast välja

Tiia Neiol on kiired ajad, vastlapäevaks on nende käest tellitud 10 000 kuklit. Foto: Erakogu

Tiia ja Peeter Neio alustasid oma koduköögis saiade ja küpsiste valmistamisega olude sunnil, kuid nüüd on nende küpsetised tuntud nii mitmes paigas Harjumaal kui ka Tallinnas.

„Alguseks võib pidada aastat 1988, kui kolmanda lapsega koju jäin. Kehra paberivabrikus töötav abikaasa ei teeninud piisavalt. Aga mina uskusin ja usun siiani, et igast olukorrast leidub väljapääs. Raha oli vaja, tuli pead tööle panna. Kuna mina olen kondiitri kutsega ja varem sel alal töötanud, tekkiski mõte kodus küpsetamist katsetama hakata,” räägib Tiia oma pagariäri algusest.

Ega see lihtne olnud, sest põhilisi tooraineid, nagu jahu ja suhkur, oli toona üsna raske saada. Eraettevõtlus oli alles lapsekingades, tuli alustada patendi taotlemisega. Abikaasa tegi vanast survekeedupotist ja pesumasina mootorist mikseri, kaks pliiti pandi kõrvuti ja tootmine võiski alata. Esimesed tooted olid keeleküpsis ja kevadlill, millele peagi lisandus keerusai. Tallinna linnavalitsus andis loa jahu ja suhkru ostmiseks ja kuna poeletid olid heast-paremast suhteliselt tühjad, läks äri pisitasa käima. Pere vana Žiguliga sai kaup laiali veetud. Noorematele lastele tehti tootmise kõrvale väike lastetuba.

Esimesed kliendid olid Kose ETK kauplus ja Soodla pood. Pisitasa hakkas kohtade arv, kuhu kaupa viia tuli, kasvama ja praegu leiab Neio pagaritööstuse toodangut lisaks ümbruskonna valdadele ka pealinna poodidest. Vajadusel viiakse kaup tellijale isegi koju või töö juurde kätte. Palju on tellijate seas lasteaedu ja koole. Kehra kool tellis näiteks hiljuti sõbrapäevaks 600 mokakändu. See on selline ümmargune nostalgiakook, kus kakaokreemist triibud ja moositäpp peal. Samasse ritta võib asetada ka moorapea ja aleksandrikoogi, mis samuti laste suured lemmikud siiani.

Kui algul saadi hakkama pere oma jõududega, siis nüüd on 15 inimest tööle võetud ja tootmine kõvasti laienenud. 1993. aastast peale asub pagaritööstus Kehra tervisekeskusega ühes majas, apteegist vabanenud ruumides, kus on juba üsna kitsaks jäänud. Kontor paikneb vaid mõnel ruutmeetril ja mingit luksust seal ei ole, aga saadakse hakkama. Pagaritööstuse asukohast annab aimu välisukse kõrvale joonistatud üksik kringel, aga sellest veel enam kaugele leviv sülge suhu toov värskete küpsetiste lõhn. Varem oli pagaritöökojal ka väike kohvik, kuid kurikuulus masu muutis selle pidamise mõttetuks, sest alkoholi ja suitsu seal ju ei müüdud.

Praegu on Neio pagaritel kiired ajad, sest vastlad tulekul. Vastlakuklid on üldse üks paremini minev kaup ja neid hakatakse ostma juba veebruari algusest peale. „Need, millel katus kelmikalt viltu peal, on ilma moosita, teised moosiga,” tutvustab selle kuu hitti perenaine. Ta rõhutab, et vahukoor on päris ja moos eestimaine, säilitusaineid pole kasutatud ning see kõik on ka maitses tunda. Teine vanast ajast siiani nõutud toode on aasta lõpul müüdavad piparkoogid. „Need on meil sellised vanaaegse maitsega,” kiidab Tiia, kuid lisab, et konkurents selles sektoris on väga suur.

Neiod on pagari- ja kondiitritooteid Kehras teinud juba 30 aastat ja selle ajaga on osa tarbijaid juba nii vanaks jäänud, et liiguvad kepi või käimisraamiga, aga ikka tellivad sünnipäevaks just siit kringli või tordi, mis neile koju kätte viiakse. „Mõni ütleb, et pange kringlisse ikka rohkem rosinaid ja puru ka peale ning seda ta siis saama peabki,” lausub Tiia. Ta rõõmustab, et nüüd töötab ka kohalik tehas täie auruga ja inimesed saavad palka, mille eest midagi maitsvat osta.

„Meil on firma juhtimises kahe liini süsteem. Mina tegelen tootmisega, abikaasa tellimuste ja raamatupidamisega. Mina tulen tööle hommikul, tema õhtul. Üks ei sega teist ja kõik saab tehtud,” selgitab Tiia peres valitsevat tööjaotust. Poeg Juhan on kogenud pagar, aga aitab ka tellimusi vastu võtta, kaupa väljastada ja arvutiprogramme uuendada. Ka vanem poeg Ivar töötas pereettevõttes pärast sõjaväest tagasitulekut kuus aastat pagarina, kondiitrina ja autojuhina. Pärast töö kõrvalt kõrgkooli lõpetamist asus tööle panka IT-alale. Vanem tütar Annely on töötanud periooditi kontoris ja pole pingelistel aegadel kunagi abist keeldunud. Nooremal tütrel Marinil on aga magistrikraad toiduainete tehnoloogia ja toiduohutuse alal. Tema aitab koostada keerulisemat dokumentatsiooni.

Praegu otsib Neio pagaritööstus veel üht kondiitrit. See võiks tulla kasvõi Tallinnast, sest Kehral on pealinnaga väga hea rongiühendus: kohale saab 20 minutiga. Praegu elavad kõik töötajad siiski ümbruskonnas. Küpsisekondiiter alustab tööd kell 9, kondiiter kell 14, pirukasegude kokk kell 16, pagarid 19.30 ja saialadujad kell 23. Esimene auto värske kaubaga sõidab välja kell viis hommikul ja selleks ajaks peab kõik valmis olema. Omanikud siiski nii vara tõusma ei pea, nende tööpäev algab üheksa paiku.

Pereisa Peeter Neio on see inimene, kes õhtul kõige viimasena tootmisruumidele pilgu peale heidab. Tema sõnul on raskeid aegu üle elatud mitmeid. „Ega nii väikestel tegijatel kuigi kerge oma kaubaga löögile pääseda ei ole. Mitmed suured ketid on oma pagaritsehhi teinud ja meie kaupa sisse enam ei võta. Peame hästi paindlikud olema ja toodangut vastavalt turu vajadustele kogu aeg ümber tegema,” selgitab mees.

Ta lisab, et praegu on samuti üsna keeruline aeg, sest tervisliku toitumise propaganda on nii suur, et paljud piiravad igasuguse magusa söömist ja saiatoodete tarbimine on languses. Tootjail tuleb mõelda, kuidas kulusid vähendada, ja seda teeb ka osaühing Neio. Kodukoha Kehra peale üksi loota ei saa ja nõnda on laiendatud kauba pakkumist ka Kuusalus, Kosel, Raasikul, Arukülas, Sakus ja mujalgi. Tegijaid on palju ja tuleb kogu aeg juurde: poodide saia- ja koogiletid venivad üha pikemaks ja tuleb pingutada, et suure valiku seas silma paista. „Firma algusaegadega, kus polnud nii palju inimestele kätte anda, kui taheti, ei saa võrreldagi,” leiab Peeter Neio.

Jutud magusamaksu kehtestamisest ajavad mehe juba naerma, sest sellest jahutakse tema sõnul nii pikalt, et ära hakkab tüütama.