Kurk ja tomat annavad saaki aknalaualgi

Pikki aastaid agronoomina töötanud Ilmar Tiismaa paneb hilistalvel kurgiseemned mulda ja tema roheliste näppude hoole all annavad taimed toas ülirikkalikku saaki.

FOTO: Urmas Luik

Kel päikesepaisteline aknalaud, võib seal kevadel kasvatada oma toidulauale kurki ja tomatit. Kui täna seeme mulda panna, saaks kurki ampsata ehk juba paari kuu pärast ja tomatit mais.  

Kurgiseemned võib küll juba praegu mulda pista, kuid Räpina aianduskooli köögiviljanduse, maheviljeluse ja taimekaitse õpetaja Tairi Albert rõhutab siiski, et praegu külvates tuleb kasutada lisavalgustuseks taimelampe. „Kui sellist võimalust ei ole, oleks arukam alustada kasvatamisega märtsis, kui on juba mõnevõrra rohkem looduslikku valgust, sest kurgi korralikuks arenguks ja viljumiseks on vajalik korralik valgustus,” selgitab ta. „Kurgile vajalik valgustugevus on 15 200 luksi.”

Soe, niiske ja valge

Ideaaltingimustes, 25–30 kraadi juures, ilmuvad kurgi idulehed pärast külvi neljandal päeval ja sealt edasi kulub õitsemiseni umbes poolteist kuud. Pärast tärkamist võiks päeval olla temperatuur pluss 21 kraadi ja öösel 19. Õitsemise algusest tuleks arvestada umbes 20 päeva korraliku poolpika või lühiviljalise kurgi esimese saagini. „Rõhutan, et ideaaltingimuste hulka kuuluvad parasniiske kasvupinnas, optimaalne väetamine, sobiv temperatuur ja vajalik valgustus,” räägib Albert.

Tuppa aknalauale sobiksid rohkem poolpikad ja lühiviljalised kurgisordid. Tähtis on, et need oleksid mõruainevabad ja partenokarpsed (praktiliselt kõik õied on emasõied, millest arenevad ka viljad).

Poodides on saadaval ülirikkalik valik mitmesuguseid muldasid. Sobivat valides jälgige, et see kõlbaks köögiviljade kasvuks ja sisaldaks nii makro- kui ka mikroelemente. „Kotti avades ei tohi pinnas olla hallitanud, sest siis levivad haigustekitajad ka taimedele,” rõhutab Albert.

Kurgitaimed ei armasta pikeerimist, aga ümberistutamise vastu ei ole neil midagi. Esimene külvianum võiks olla vähemalt viie sentimeetri sügavune ja viiesentimeetrise läbimõõduga, veel parem suurusega 10 korda 10 sentimeetrit.

Kui külvianum on juuri parajalt täis kasvanud ja poti põhjast augukesest hakkavad paistma valged juureotsad, tuleb taim suuremasse potti ümber istutada ning vastavalt vajadusele toestada. Sobiv pott on kolmeliitrine. Istutage taim niisama sügavale või äärmisel juhul kuni idulehtedeni pinnasesse – mitte mingi juhul ärge kurki sügavamale istutage.

Loomulikult tuleb jälgida, et kõikide pottide põhjas oleks augukene, kust liigne kastmisvesi vajadusel ära voolab. Kasta tuleb toasooja veega nii, et muld oleks pidevalt parasniiske, mitte liiga vähe ega ka liiga palju.

Kindlasti on vaja aknalaual kasvavat kurki väetada. Sellega võiks alustada kaks nädalat pärast taime ümberistutamist suuremasse potti. Sobivad kõik köögiviljadele mõeldud makro- ja mikroelemente sisaldavad väetised, mugavam on kasutada vedelväetisi. Väetada võiks vähemalt korra nädalas ja jälgige seejuures pakendil olevat kasutusjuhendit.

Albert toob välja, et kuna väetistes ei ole reeglina kaltsiumi, aga kurgid vajavad seda sama palju kui lämmastikku, tuleks kodustes tingimustes enne taime istutust suuremasse potti segada pinnasesse kaks-kolm teelusikatäit munakoore peenestatud pulbrit – mida peenem pulber, seda parem.

„Kellel võimalus ja soov, võib munakoorepulbri asemel samal ajal vedelväetise kasutusega kurke väetada kaltsiumnitraadi lahusega. Kaltsiumnitraat on poes müügil 20kilostes kottides, aga paari kurgi pärast ei hakka inimene seda tõenäoliselt ostma,” räägib Albert. „Kaltsiumnitraati mõõta siis 0,2 grammi 100 milliliitri väetiselahuse valmistamiseks.”

Pikki aastaid agronoomina töötanud Ilmar Tiismaa paneb hilistalvel kurgiseemned mulda ja tema roheliste näppude hoole all annavad taimed toas ülirikkalikku saaki.

FOTO: Urmas Luik

Selle loo juures oleval pildilt näete, kui kenasid kurke kasvatab oma toas Lõpel elav Ilmar Tiismaa. Tema plaanib peagi taas kurgiseemned mulda panna. „Veebruari keskel võib panna küll, siis saab aprilli keskel juba midagi värsket võtta,” ütleb ta. „Tuppa tasub valida mõni pika kasvuhoonekurgi sort.”

Tiismaa rõhutab samuti, et kurk tahab toas väga head mulda, suurt potti, kindlasti väetamist ning tuba peab olema soe ja päikesepaisteline. „Ma näpistan kõik kõrvaharud ära, seon taime nööriga kardinapuu külge, siis on pensionäril tore vaadata, kuidas taim areneb su silma all,” räägib ta. „Toas kasvatamise suur pluss on seegi, et siis ei tule haigused taime kimbutama.”

Tomat sobib algajalegi

Tomatitki võib edukalt aknalaual kasvatada. Pealegi on seda kurgiga võrreldes hoopis lihtsam teha, kuid saaki tuleb oodata kauem.

„Tomati kasvuaeg on kurgist vähemalt kaks korda pikem. Ehk kui me praegu tomatiseemned mulda külvaksime, saaksime aknalaual kasvanud tomatite vilju süüa maikuu lõpus,” seletab Albert.

Aknalaual kasvatamiseks valige mõni amplitomati sort, näiteks „Venus” ja „Vilma” on algajailegi jõukohased kasvatada. Sobivad ka teised madalakasvulised sordid, sest need on tomatitest kõige varajasema saagikande algusega ja hea hoolduse korral viljuvad kuni sügiseni.

Ideaaltingimustes oma kodumaal, kus miinuskraade ei ole, on tomat lühiealine püsik ja hea hoolduse korral võib ühelt taimelt saaki saada mitu aastat järjest.

Kasvunõuded (temperatuur, väetamine, pinnase niiskus) aknalaual kasvatades on samasugused nagu kurgil, tomat vajab samuti kindlasti kaltsiumi.

Erinevalt kurgist talub tomat hästi pikeerimist (pikeeritud taimed on tugevamad) ning ka valguse tugevuse vajadus on tomatil mõnevõrra madalam (10 000 – 12 500 luksi). Aknalaual võiks amplitomateid kindlasti toestada.

Populaarne

Tagasi üles