Tööturu uks on uutele asendustalunikele lahti

Lihaveised igapäevast lüpsmist ei nõua, kuid hoolt vajavad nemadki. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Eesti talunikul on alles kaheksandat aastat, st alates 2008. aastast võimalik endale kas või lühikeseks ajaks kvalifitseeritud asendaja palgata, kuid paraku on nõudlus asendajate järele suurem kui pakkumine.

Eesti Talupidajate Keskliidu asendusteenistuse direktor Riina Kaldaru ütles Maa Elule, et talunike soov asendusteenuse järele on aastatega kasvanud: kui 2008. aastal tarbiti 6312 asendustundi, siis 2016. aastal juba 42 805 ehk seitse korda rohkem. „Oleme märkimisväärne tööandja Eesti maapiirkondades. 2016. aastal andsime aasta läbi tööd 44 inimesele seal, kus tööandjaid napib,” ütleb Kaldaru.  

Neljas maakonnas pole ühtegi asendajat

Asendajaid, kes võiksid talunikele puhkust anda, on headele palga- jm tingimustele vaatamata ikkagi vähe – eelmisel aastal oli Eestis vaid 39 talunike asendajat.

Seda on vähe. Asendajatega täielikult katmata piirkonnad olid eelmisel aastal Jõgeva-, Hiiu-, Ida-Viru- ja Põlvamaa.

Heaks näiteks on endised talunikud, kellel on teadmisi, oskusi ja tervist asumaks endistele ametivendadele appi.

„Meil töötavad ka talunikud, kellel loomi enam pole, on lihakari või on vähe lehmi, mistõttu saab ta teisi abistamas käia. Meie asendustalunikud on valdavalt põllumajandusharidusega, on ka magistrikraadiga inimesi. Nad on laialdaste oskustega, nõutud ja oodatud,” räägib Riina Kaldaru.

Tasuv töö, mis ei sobi igaühele

Uus põllumajandushooaeg on algamas ja tõde on, et asendustalunikke on vaja väga juurde, kuna mõni maakond on Eestis praegu täiesti katmata ja osas maakondades töökäsi napib.

Mida asendusteenistus endast kujutab ja kes sobib talunike asendajaks? Riina Kaldaru hinnangul on talunike asendamise töö vastutusrikas, liikuv, sageli tuleb kodust eemal viibida, mistõttu asendustaluniku amet ei sobi igale soovijale, aga samal ajal on see tasuv töö. Pealegi makstakse transpordihüvitist ja toimib motivatsioonisüsteem.

„Töö käigus inimene mõistab, et on olemas kergemaid ja rutiinsemaid töid ja loobub nelja esimese töökuu jooksul,” ütleb Kaldaru. Kuid sobivaid töötajaid oodatakse sellele vaatamata.

„Värbame inimesi ka täna. Otsime kas põllumajandusharidusega või vähemalt kolmeaastase põllumajanduses töötamise kogemusega inimesi, kes mõistavad töötada piima- ja lihakarjaga. Meestelt nõuab talunik põllutöid jm masinatöid. Väga nõutud ongi mehed, kes teevad kõike – lüpsmisest põllutöödeni välja,” selgitab Riina Kaldaru.

Talunik vajab väga puhkust

Reet Lankur, kes oli kuusteist aastat, kuni selle aasta jaanuarini MTÜ Türi Talunike Liidu juhatuse esimees, rõhutab Maa Elule, et talunik on samuti inimene ja tal on õigus puhkusele – veeta aega perega, sõpradega, reisida, viibida spaas jne.

„Ja mis peamine – Eesti riigi seadusandlus võimaldab seda.” Et selleni on üldse jõutud, on tehtud ära tohutu töö koos ministeeriumidega, läbitud igasugused kooskõlastamised jne. „Minu suur tänu ETKLi Asendusteenistusele, et meie talunikel on võimalus oma 360 tööpäeva sees saada nn hingepausi.”

Takistused – majutuse puudumine ja ülikiire reageerimisvajadus

Reet Lankur rõhutab, et puhkuseasendaja tellimine käib Eesti Talupidajate Keskliidu (ETKLi) Asendusteenistuse kaudu, kui talu on sõlminud vastava lepingu. Selleks peavad talud aegsasti oma puhkuse või üksikuid puhkepäevi varakult ette planeerima, sest asendajaid on vähe.

„Türi vallas ostavad asendusteenust minu teada kolm talu, sh kaks piimatootmistalu ja üks liha-veisekasvatustalu”, lausub ta. Nõudlus oleks suurem, aga takistuseks on asendustaluniku majutamisega seonduv.

Tihti pole Lankuri sõnul taludes eraldi ruumi anda, kuhu asendaja saaks end pikemaks ajaks sisse seada. Alati ei ole asendajat leida samast vallast või isegi maakonnast. Ööbimisvõimaluse korral tuleb asendaja kaugemalt ja olenevalt tellimuse pikkusest elab ta mõnda aega talus. Arvestame, et asendaja tellijad elavad temast kuni 50 kilomeetri kaugusel. Kaugemale sõidetakse harvem. Lankur toob näite, kuidas üks perenaine üüris ise asendajale korteri, sest muud võimalust ei olnud, aga asendajat oli pikemaks ajaks vaja.

Reet Lankur on olnud asendusteenistuse loomise algaastatel sellega seotud ja otsinud ise sobivaid asendustalunikke ja sõlminud lepinguid Järvamaa taludega, kes soovisid asendusteenust.

Millised probleemid võivad tekkida?

„Igas töös on raskusi, arusaamatusi, ootamatuid ja kiireid olukordi, millele tuleb lahendusi leida,” ütleb Lankur. „Näiteks ühel varasemal perioodil oli olukord, kus pidin leidma asendaja 8–10 tunni jooksul. Nimelt helistas taluperenaine Põlvamalt nutusel häälel, et vaja hommikuks lüpsjat, kuna laudas õhtusel toimetamisel astus üks lehm töötajale jala peale nii hullusti, et too ei suutnud enam jala peale toetada. See oli raske juhus, aga ma lahendasin selle – tänu sellele, et Järvamaa asendustalunik nõustus minu pika veenmise järel talle vastu tulema. Lisaks viisin ta ise öösel kohale (talitus algas kell 6), sest ta ei teadnud talu asukohta.”

Kommentaar

Eesti Talupidajate Keskliidu asendusteenistuse direktor Riina Kaldaru

Hiljuti tuli uudis, et põllumajandusminister kärpis 2017. aastaks asendustoetust 50 000 euro võrra, s.o enam kui 38 tuhat tundi vähem asendamist haiguse või puhkuse korral.

Arusaamatuks jääb, milleks kärpida raha tegevuselt, mis on oma vajadust aastatega tõestanud, pakub tööd ja loob töökohti ning on ääretult oluline talupere tervisele ja heaolule. Soomes on samalaadne teenistus tegutsenud riigi toetusel üle 55 aasta ja seal töötab enam kui 170 Eestist pärit asendajat. Esimene Soomes töötanud asendaja on meil tööl ja huvi asendustaluniku ameti vastu on Soome läinute seas suurenenud. Asendusteenistuse huvi on neile Eestis tööd pakkuda. Kõik parteid lubavad valimiskampaania ajal luua uusi töökohti. Asendusteenistus on maale töökohti loonud 2008. aastast saadik ja loome veel, kuid riigi toel oleks see kiirem ning äsja piimakriisist välja tulnud taluperele jõukohasem ja toetavam. 

Kas kõigil talunikel on võimalik leida asendaja, kui nad seda soovivad?

Riigitoetusega teenust osutame kõigile soovijatele, kes vastavad asendustoetuse määruse nõuetele, kuid asendamise tellimine käib kehtestatud korra järgi ja prioriteediks on piimakarjakasvatajad ning asendamine haiguste ajal.

Kõigepealt abistame hädalisi, sageli kiirkorras, ning siis puhkepäevade või puhkuse soovijaid.

Riigitoetusega teenust püüame jagada võimalikult paljudele soovijatele. Pikaaegsed tellijad esitavad järgmise aasta puhkepäevade või puhkuse tellimuse juba eelmise aasta lõpus või kord poolaastas, sest nii on kindlam soovitud ajal teenust saada.

Töödejuhataja koostab tööde ajagraafiku vastavalt laekunud tellimustele ja püüab tallu saata soovitud asendaja. Alati see ei õnnestu, kuna ühel asendajal võib olla korraga mitu tellimust ja siis tuleb leppida teise, samuti tubli asendajaga.   

Kes sobib asendustalunikuks?

Kandideerimiseks on vaja vastata vähemalt ühele neist kolmest tingimusest:

1) kandideerijal peab olema kas keskeri-, kutsekesk- või kõrgem põllumajandusharidus,

2) kandideerijal peab olema kas põllumajandustöötaja I, II või põllumajandustootja III taseme kutsetunnistus,

3) põllumajandushariduse või kutse puudumisel peab olema vähemalt aastane töökogemus põllumajandusettevõttes, sh loomadega töötamise kogemus, ja peab olema läbitud asendustaluniku koolitus.

Teised nõuded:

• töötahe, hea suhtlemisoskus, sõbralikkus
• usaldusväärsus, kohusetundlikkus, kella tundmine, diskreetsus
• lüpsioskus, veistega töötamise kogemus
• meestel masinatega töötamise oskus põllutöödel
• lugupidav suhtumine tellijasse, tema loomadesse ja varasse
• juhiluba, isikliku auto olemasolu, traktorijuhiluba.