FSC – läbipaistvalt metsast tarbijani

Millisena tahame näha säästlikku metsandust Eestis, on igaühel võimalik kaasa rääkida FSC-nõuete koostamisel. Siinsel fotol on säilikpuudega lank. Foto: Eesti FCS

Kas oled poes või kodus piimapakil, pappkarbil või puidust aiatoolil märganud linnukese ja puuga logo, mille all on tähed F, S ja C? Kas oled sealjuures kas või korraks mõelnud, mida see märgis tähendab? FSC ehk Forest Stewardship Council (eesti k Metsahoolekogu) on rahvusvaheline organisatsioon, mis edendab metsade säästlikku majandamist ja kannab seda sõnumit metsast kuni lõpptarbijani.

FSC-märgis tootel tähendab, et materjal, millest see toode tehtud on, vastab märksõnadele keskkonnahoidlik, ühiskonnale kasulik ja jätkusuutlikult majandatud. Just praegu on kõigil huvilistel võimalik kaasa rääkida, milline on see metsade majandamine, mida me nende märksõnade all Eestis edaspidi näha soovime. Ikka selleks, et kaunis loodus meie ümber kestaks, metsandusest saadavad hüved teeniksid ühiskonda laiemalt ja metsanduse majanduslik mudel oleks elujõuline.

Millega täpsemalt on tegu?

Metsade majandamist reguleerib eri õigusaktide kõrval mitu vabatahtlikult rakendatavat raamistikku ehk sertifitseerimisskeemi, mille abil tõestatakse mingitele kindlatele nõuetele ehk standarditele vastavust. Nõuete täitmisel väljastatakse selle kohta vastav tõend ehk sertifikaat. Piltlikult öeldes on nende raamistike puhul tegu oma olemuselt millegi abielusarnasega –  vabatahtliku kohustusega järgida teatud ühiskonnas väärtustatud norme. Kõiki neid norme võib järgida ka ilma ametliku kinnituseta, kuid just viimane annab tunnistuse kolmandalt osapoolelt ja edastab seega selge sõnumi väljapoole. Sertifitseerimisskeemi puhul on perekonnaseisuameti rollis audiitor ja tunnistuseks väljastatud sertifikaat. Erinevalt abielust on teiseks osapooleks mets ja sertifikaadi taotleja võib olla nii iga asjast huvitatud metsaomanik kui ka puitu või muid metsasaadusi tarbiv ettevõtlus. Ehkki põlise metsaomaniku jaoks võib metsa kohta kehtida väljend „kuni surm meid lahutab”, väljastatakse sertifikaat siiski korraga vaid loetud aastateks.

Selleks et mõista niisuguste metsandust käsitlevate standardite olulisust, on vaja ajas üle paarkümne aasta tagasi minna, aastasse 1992. Äsja on Rio de Janeiros toimunud ÜRO keskkonna- ja arengukonverents, mille raames ei suutnud osalenud riigid jõuda siduvate kokkulepeteni säästliku metsanduse valdkonnas. Samal ajal on surve metsade majandamiseks maailmas aina suurem ja üha rohkem kasvab eri huvirühmade mure. Seega otsustab mitu suurt organisatsiooni ja ettevõtet luua rahvusvahelise, sõltumatu ja eri huvirühmasid ühendava mittetulundusliku ühenduse, mis metsade vastutustundlikku majandamist kogu maailmas edendaks.

Ehkki üks esimesi, ei ole FSC praeguseks sertifitseeritud metsapindala vaadates maailma suurim omataoline. Küll aga on tegemist kõige laiemalt levinud ja tuntuima süsteemiga, mida toetavad ühe ja ainsana paljud maailma suurettevõtted ning suured rahvusvahelised keskkonnaorganisatsioonidki. Aga nende kõrval ka miljonid tavalised inimesed, sest läbi terve tarneahela lõpuks tootele jõudev märgis on usaldusväärne suhtlusvahend tootja ning tarbija vahel.

Mis on FSC lisandväärtus?

Metsaomanikule võib lisandväärtus tulla eri aspektide kaudu. Kuigi sertifitseeritud metsamaterjali eest kõrgemat hinda saada ei pruugi, on üha selgem, et sertifikaat annab eelise nii ekspordi- kui ka kohalikul turul. Töötajale tuleb lisandväärtus muuhulgas läbi paranenud tervise- ja tööohutusnõuete täitmise, kohalikule elanikule nendega suuremal määral arvestamise kaudu. Ühiskonnale laiemalt aga läbi paremini hoitud keskkonna ja tootmisahelas suurema väärtuse loomise.

Selle tagamiseks on FSC-standardis esitatud nõuded mõnevõrra rangemad kui metsaseadus või muud kohalikud õigusaktid. Näiteks nõutakse standardis rohkemate säilikpuude jätmist raielangile, sealjuures peab elujõuliste puude kõrval säilitama vanu ja õõnsaid puid, pesapuid, kuivanud puid ja lamapuitu.

Suured majandajad peavad osa oma metsamaa pindalast puutumata jätma ning väiksemad metsaomanikud kaitsma elupaiku, mille kaitse ei ole seadustega tagatud. Veel on kõrgemad nõuded tööohutusele, näiteks metsatööliste turvavarustusele, samuti tuleb raielangile viivatele teedele paigaldada hoiatusmärgid (kas olete märganud, et nt RMK raiete puhul on teedel sildid väljas?). Peale selle tuleb arvestada kohalike elanike ja kogukondadega ning otsida nendega üksmeelt, et nende õigusi elukeskkonnale ja elatusallikatele mitte kahjustada. Ühtlasi peaks olema suurem osa metsade majandamisega seotud tegevusest ja otsustest läbipaistvad, ühiskonnale arusaadavad ja diskussioonile avatud.

Ootame teie kommentaare

FSC metsamajandamise standard paneb paika need nõudmised, millega metsaomanik peab arvestama, kui ta tahab tõestada, et on keskkonnahoidlik, sotsiaalselt vastutustundlik ja majanduslikult jätkusuutlik.

Just praegu on käimas protsess, mille käigus lepitakse eri huvirühmade koostöös kokku uus standard. Siinjuures on oluline, et kuni 25. märtsini on selle esimene versioon kõigile avatud ja kõik on oodatud seda kommenteerima. Kuivõrd Eestis on juba praeguseks FSC-standardite järgi sertifitseeritud ligemale 1,4 miljonit hektarit metsa (sealhulgas RMK hallatavad alad) ja umbes 250 tarneahela ettevõtet, võib üldistades öelda, et hoolimata valdkonna spetsiifilisusest puudutab see standard ühel või teisel moel suurt osa Eesti elanikest. Just seetõttu on vajalik, et kaasa rääkimas oleks võimalikult palju erinevaid osapooli – kes mõistab paremini seadusi, kes kohalike elanike muresid, kes tunneb paremini linde, kes mulda ja selle elukaid, kes mõistab paremini eri raieviise, kes seda, kuidas ja kui tihti peaks midagi seirama. Kuigi üldine FSC-raamistik on paika pandud rahvusvahelisel tasandil, on meil siiski küllalt võimalust detailides kaasa rääkida, et meie metsade majandamisel rakendatav standard arvestaks just meie riigi ja ühiskonna iseärasusi ning soove ja nägemust.